Erik Juhandi EP „Jalutuskäigud mere ääres” on eksperimenteeriv ja variatiivne. Viiest loost koosnev teos teeb põgusa sissevaate luulesse, bluusi ja mõneti trubaduurlikult kõlavasse loomingusse.

★★★☆☆

Juhandi on enda kohta öelnud, et ta on luuletaja, teatrikriitik ja muusik. Albumi on ta loonud koostöös Ats Kruusinguga, kes mängis olulist rolli erinevate instrumentide sissemängimisel (lõõtspill, elektrikitarr, basskitarr). Plaadi „Jalutuskäigud mere ääres” produtsent ja lugude kaasgenereerija on aga Ann-Lisett Rebane, kes on folkmuusika huvilistele tuntud koosseisust Duo Ruut.

Psühhedeelset bluusi saadab enamikus lugudes tuulekell. „Kas ma võin” kõlab ääretult isiklikult ja heas mõttes veidralt, „Roheline kelluke” vastukaaluks melanhoolselt ja merekohinas kaugusesse triiviva laevukesena. Pala „Mu päikene paistab” saateks on tume foon, millele lauldakse regilaulu maneeri kasutades elu ilust ja valust. Analoogse temaatikaga, kuid palju ekspressiivsem on „Tere tulemast põrgusse”. „Nomaad” loob filmiliku õhustiku ja emotsiooni, millega on kerge samastuda. Esiletõstmist väärt on vilistades esitatud meloodia, mis annab loole eriskummalise graatsia.

Kuigi selles eklektikas jääb puudu kontsentreeritusest ja koos hoidvast vormist, on „Jalutuskäigud mere ääres” julge helikeelega ning pakub üldmuljena mitmekülgset kuulamist.