Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid järjekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere But Again I Go With You” on laiahaardeline kogumik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide produtseeritud.

Lugude meeleolu varieerub lonkavast ja rütmitust industrialʼist voogava ja paitava sündihõljumiseni. Avapala – Panxingi unenäoline „On Becoming” – on kui sissejuhatus ja tervitus albumi kummastavasse keskkonda. Plaat tervikuna on küllaltki filmiliku olemusega, lugudest kostub taotlust ehitada täiesti uusi maailmu, kus kuulaja kui külaline kord lahkelt vastu võetakse, siis jälle eemale peletatakse.

Jõudes lähemale rütmidele ja harmooniatele, katkestatakse need peatselt ning jätkatakse ebakindluse ning koleduse kujutamist eklektiliste kajade ja mürtsudega. Paladele on omane masinlik elavus, enda võimalikkust kompiv ja kontakti püüdev tehislikkus. Kohati jääbki mulje, et albumit produtseerib reaalsuses andmeid töötlev ja hekseldav masin, mis sünteesib kauge ja eemaloleva tegelikkuse.

Põnevaimad hetked avalduvad kontrastidena, mis ilmnevad lugude vahetudes ja kus väsitavaks muutuvale rütmitusele lisavad vaheldust suured sündimassiivid.

Tervikuna pakub väljalase rohkesti elamusi ja jutustab oma lugu, olles seejuures kehatu ja kättesaamatu. Ümber enda salaidee tiireldes, ennast kiht kihi haaval alasti koorides saavutab see ühtsuse, olles kui katkend millestki igavesti kestvast.