Sellest neljapäevast, 4. oktoobrist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus muuseumide ühisnäitus „Ise tehtud Eesti“, mis jutustab inimeste argielust pöördelistel 1990ndatel aastatel. Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

„1990ndad aastad olid Eestis murranguline aeg, mis ei jätnud puutumata ühtegi inimest. Poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalreformide foonil toimus kohanemine ja innukas ise tegemine argielus. Selle aja ja mentaliteedi olemegi muuseumide edukas koostöös näituseks pununud,“ ütles ERMi direktor Alar Karis.

Kõikemuutev poliitiline torm tabas Eestit läinud sajandil kolm korda, viimati 1980ndate lõpus. Tekkis taas isetegemise võimalus ja igaüks pidi valima, kas tahab ehitada riiki, äri või isiklikku karjääri, taasleiutada avalikke hiigelsüsteeme hariduse, meditsiini või korrakaitse vallas. Valida oli tegutsemise ja passiivse ootamise vahel, aga kõik me valisime kohanemise.

Ühtäkki selgus, et eestlastel on huvid ja seda nii uudishimu kui ka saamahimu mõttes. Huvide põrkumine toimus absoluutselt kõigil rinnetel. Lahingut lõid uus ja vana meelsus, saamine ja ilmajäämine riigivara ümberjaotamisel, puuraha ja pärisraha, välismaised ideoloogiad ja põline talupojatarkus, uued sõbrad ja vanad vaenlased, võim ja vaim, grupihuvi ja ühiskasu, võitjad ja kaotajad, kuritegelik allilm ja seaduskuulekas enamus, vabad kunstid ja šokeeritud publik. Ja kahtlemata põlvkonnad. Lisaks koputas välisuksele pöördeline digiajastu.

Kõige selle keskel aga ei kadunud kuskile inimeste eraelu ja argipäev, igapäevaste kiirete muutuste ja uute elunormidega kohanemise vajadus. Tagasivaates uue pika stabiilsusaja keskelt on seda kõike uhke meenutada, aga kes neid võitlusi oma ellu tagasi tahaks?

Näitus on loodud Eesti Rahva Muuseumi koostöös Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumiga Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks. Kujundajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.

Vaata lisainfot näituse kodulehelt.