Kuhu minna sel aastal filmifestivalile? Soovitusi ja muljeid jagavad Mari-Liis Rebane, Johannes Lõhmus, Laurence Boyce, Emilie Toomela, Kadri Rood, Reelika Virunurm, Evelin Orgmets, Melissa Sepp, Maria Reinup ja Anna Veilande-Kustikova.

Seekord viib Müürileht „Kinotripi” rubriigi asemel reisile läbi käesoleva aasta filmifestivalide, mis meil või (peaaegu) naaberriikides aset leiavad. Valisime välja lahedaimad, mõned on nišikad, mõned animatsiooniteemalised, mõned juba väga tuntud, aga siiski hoomatava suuruse ja piletihinnaga. Ja mis peamine: need festivalid on kõik piisavalt lähedal, et sinna ka päriselt minna! Joovastavas festivalipalavikus on kerge juba varem planeeritud reisi jooksul kohalikku melusse sobituda või põgenedagi nädalavahetuseks üle piiri ainult selleks, et argipäeva vaheldust tuua ja saada osa cool’idest filmidest, mis Eesti kinolevisse võib-olla ei jõuagi.

PÖFFi-tARTuFFi programmidest räägime pikemalt õige aja saabudes, nii et neid siit ei leia. Ega siis midagi, uurisime siit ja sealt, mis teeb iga festivali eriliseks, ning puhusime juttu ka ise kohal käinud filmisõpradega. Kes suveks tegevust otsib, siis märkisime ka vabatahtlike-sõbralikumad festivalid ära, ja kui filmide vastuvõtt on festivalile juba / ikka veel avatud, siis sai seegi kirja.

Ameerika kultusfilmide festival Freedom Fries

3.–9. aprillini näeb taaskord ameerika žanrikino valitud pärleid, fanaatilisi meistriteoseid ja piinlikkuseni low budget featurette’e. See filmifestival on kui retrospektiiv aega, mil sai suitsetada vabalt seal, kus hing ihaldas, joobuda seal, kus kokteilid olid kangemad, mehed šikimad ja naised julgemad. Kõike seda segamini ja üheskoos. Ameerika kultuur kogu oma headuses ja eheduses ning ikka Sõpruses (jutud käivad ja lootus säilib, et ka Tartus). Varasemad „friikad” on toonud publiku ette teiste seas Todd Solondzi „Happinessi”, David Lynchi „Eraserheadi”, kurikuulsa maffiapornoka „Deep Throat” ja John Watersi filmi „Pink Flamingos”. Nii mõnedki neist seanssidest möödusid hamburgereid või kohapeal jagatud priikartuleid pugides.

2014. aastal projitseerib cult-filmide festival kinolinale halastamatuid kaadreid New Yorgi tänavaelust, lõppematuid Ameerika maanteid ja mägesid, kiirust, iha ja armastust. Me kipume vahel unustama, kui vapustavalt suur ja võimas on õigupoolest Ameerika oma Ühendriikidega, aga Freedom Fries tuletab meile seda meelde. Kõik filmid linastuvad ikka 35 või 16 mm filmilindilt. Allen Ginsberg kirjutas kunagi: „Ameerika, ma olen sulle andnud kõik ning nüüd olen ma eimiski.” Lubagem Ameerikal vastuteene osutada! Vaata lisaks ka Freedom Friesi Facebooki lehte.

Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival

Tänavu 24.–27. aprillini toimuv HÕFF on neljapäevane õudus- ja fantaasiafilmide maraton. Pigem õudusfilmide näitamisega kuulsaks saanud HÕFFi kavas kohtab ka viimaste aastate parimaid fantaasiafilme, unustatud klassikat, trash-, cult– ja friigikino. See on harukordne võimalus näha suurelt ekraanilt teoseid, mida ka lähiriikide festivalid ei paku, olgu need täispikad mängu-, lühi- või dokumentaalfilmid. Programm, mis ajab seest kihelema ja täidab imeliku nostalgiaga. HÕFFist teeb HÕFFi puhas lõbu, mis kaasneb päevasel ajal õõva najal ergastumise ning öösiti end fantaasiast ülespumbatuna tühjaks tantsimisega. HÕFF on pärast Méliès’i liikmeks (Euroopa žanrikino festivalide paremikku ühendav organisatsioon) saamist iga aastaga kasvanud, ampluaa rikastunud, kuid sama peotäiega on antud juurde ka hubasust ning Haapsalu võtab õõvasõpru igal aastal vastu erilise hoolega. Kevadel on selles linnas eriti mõnus! Kes ei tahaks pärast pikka talve basseinis sulistades filme vaadata ja keldrikorrusel veel natuke vanu nõukaaegseid VHS-kassette kedrata? Vaata lisaks: hoff.ee

Animatsioonifestival Animatricks

Soome tähistab tänavu kohaliku animatsiooni 100. aastapäeva, nii et miks mitte võtta kevadisel päeval ette sõit üle lahe, et tutvuda oma põhjanaabrite animavaramu ja uute tegijatega? Animatricks on ainus Soomes toimuv animafilmide festival, mis leiab sel aastal aset 25.–27. aprillini Helsingi südalinnas. Tänavu on esmakordselt kavas ka rahvusvaheline võistlusprogramm. Kolmepäevane sündmus on oma olemuselt mõnusalt sõbralik ning paras kohtumispaik nii oma ala professionaalidele kui ka animahuvilistele. Animatricks iseloomustab end kui festivali, mis soovib pakkuda publikule animatsiooni kordumatuid imesid ning näidata ekraanil lugusid, mida ei saaks üheski teises kunstivormis paremini jutustada. Kes mitmeks päevaks jääb, soetab endale neljapiletilise passi (ca 20 €).

„Isutekitamiseks” on Animatricksi kodulehel eraldi rubriik „Gallery”, kus saab tutvuda soome animatsiooni koorekihiga otse veebis. Galerii on kureeritud erinevate teemade kaupa, kuid vahel satub kohaliku paremiku sekka ka rahvusvahelisi pärleid väljastpoolt põdramaad. Vaata lisaks: animatricks.net

Transilvaania rahvusvaheline filmifestival

Rumeenia on filmimaailmas tuntud ennekõike tänu seekord 30. maist 8. juunini vältavale Transilvaania filmifestivalile (TIFF), mis on kujunenud nüüdseks vaat et sama oluliseks, kui vägevad Cannes’i, Berliini ja Veneetsia filmifestivalid. TIFF on toonud ootamatult palju glamuuri ja kõmu idablokki, segades juurde süüdimatut ja elutervet informaalsust, mis on filmitegijatele ja -kriitikutele eriti südamelähedane. Suvisel festivalil näeb Cluj-Napocas (suuruselt teine linn Rumeenias, muide) filmihiiglaste õnnestunumaid teoseid, aga ka Ida-Euroopa filmitoodangu paremikku ja eraldi programmidena ka friigi-, õudus- ja fantaasialühifilme. Raudse närvikavaga tüübid seavad sammud „Fără limite” / „No Limiti” kõige šokeerivamate ja uuenduslikemate linateostega seanssidele. Igal juhul pakub TIFF festivalikogemusi, mis jäävad terveks eluks meelde. Festival tunneb uhkust oma suure ja kirju vabatahtlike hulga üle, eelmisel aastal oli neid kokku isegi 405. Transilvaaniasse niisama vist väga ei satu, vabatahtlikuna kergeneb piletiostukoorem ja näha saab lisaks filmidele ka võimsa festivali telgitaguseid.

Filme saab festivalile saata kuni 15. veebruarini (lühi- ja täispikad filmid). Vaata lisaks: tiff.ro

Sodankylä filmifestival Midnight Sun

Kaugel Soome põhjalas (120 km polaarjoonest põhjas), kus valitseb pool aastat pilkane pimedus ja teine pool hele päevavalgus, seab end 11.–15. juunini sisse filmifestival Midnight Sun. 1986. aastal Aki ja Mika Kaurismäki algatatud filmipidu, mis on saanud teoks suuresti tänu vendade ja soome suurima filmiakadeemiku Peter von Baghi kontaktidele filmimaailmas. Festival on täis kõige lihtsamat ja kodusemat ehedust. Puuduvad punased vaibad, auhinnad ja lipsustatud vastuvõtud. Staare on selle eest jalaga segada ning nendega vabas õhkkonnas suhtlemine ja vastastikku naljatamine on võimalik kõige tõenäolisemalt just Sodankyläs. See on filmimaailma puhkuse oaas. Festival, millest kõik, kel vähegi aega on, tahaksid osa saada. Varasemate külaliste hulka kuuluvad näiteks Jim Jarmusch, Claude Chabrol, Terry Gilliam, Emir Kusturica ja Francis Ford Coppola (nimekiri siin).

Ka tänavu on festivali üldises plaanis 4–5 režissööri retrospektiivid koos hommikuste mitmetunniste küsimuste ja vastuste voorudega, tummfilmikontserdid suures tsirkusetelgis (25 €), maailma juhtivate filmikriitikute valitud ja korraldatud filmivaatamised koos aruteludega (8 €, 12 korra pilet 80 €), karaokeseanss ja loomulikult uusimad pärlid maailma ja soome viimase aasta parimate filmide hulgast. Pressikonverents, kus avaldatakse tänavune programm ja külaliste nimekiri, toimub aprilli lõpus. 24 tundi järjest Sodankyläs filme vaadata pole mingi küsimus ja on kindlasti selle 1075 km vahemaa läbimist väärt. Vaata lisaks: msfilmfestival.fi

Encountersi lühi- ja animafilmifestival

Sügispäikese all 16.–21. septembrini Bristoli sadamapiirkonnas toimuv Encountersi filmifestival toob kokku filmigurud kõikjalt üle maailma. Hiiglaslikku endisesse banaanitehasesse loodud kinokompleksist Watershedist ja sellest üle kanali asuvast modernse arhitektuuriga Arnolfini multimeediakeskusest käib nädala jooksul läbi lõputuna näiv uute filmide voor. Filme on kõikvõimalikke, imelikke ja ägedaid, judinaid tekitavaid dokke Aafrikast ja südamlikke kokkuvõtteid briti animatsiooni ajaloost (piletid 4 £ ringis). Ikkagi Wallace’i ja Gromiti sünnilinn. Kuigi festivalibaar kubiseb filmikuulsustest ja -kriitikutest („Roosa pantri” autor, Jesse Armstrong jt), mõjub festivali atmosfäär ennekõike soojalt ja hubaselt. Väga kerge on leida end ühest lauast eelnevalt nimetatud tegelastega jutustamas.

Ei saa mainimata jätta ka seda, et eelmisel aastal oli festivali ühe fookusprogrammi keskmes ei miski muu kui eesti animatsioon. Encounters on tuntud oma leidlike külalisprogrammide poolest, tunamullu olid luubi all soome lühifilmid, mida sai muuseas vaadata välikinos tünnisaunas istudes. Viimane kord tünnisauna kahjuks ei olnud, aga see-eest olid Watershedi kohvikus Priit Tender („Ussinuumaja”, „Köögi dimensioonid”) ning Anna Hints ja Marion Koppel („Vaba maa”).

Encounters korraldab ka noorte filmikriitikute töötuba, millel tasub silma peal hoida – majutus ning transport makstakse kinni, lisaks saab festivalipassi ja osaleda inspireerivatel paneeldiskussioonidel. Ilma mingi tasuta!

Filmide vastuvõtt on juba avatud (2013. aasta filmidele kuni 28. märtsini ja 2014. aastal valminutele 16. maini). Žanripiiranguid ei ole, teretulnud on ka muusikavideod ja kõik muu ulm, mis alla 30-minutilisse videolõiku mahub. Vaata lisaks: encounters-festival.org.uk

Filmifestival Rakkautta & Anarkia

Soome suurim rahvusvaheline filmifestival Rakkautta & Anarkiaa (Armastus & Anarhia) on tulemas Helsingis juba 27. korda, seekord vahemikus 18.–28. september. Eelmisest, 2013. aasta festivalist on edasi anda küll vaid positiivseid muljeid. Programm oli erakordselt rahvusvaheline ning näitas nii tol hetkel „kuumi” ja üle maailma kõne all olevaid festivalifilme kui ka kvaliteetseid noppeid sellistest riikidest nagu Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, aga ka Lõuna-Aafrika Vabariik, mille toodangut muidu naljalt näha ei saa. Festivalikava jaguneb kõigi Helsingi kesklinna kinode vahel arvukate saalidega kobarkinodest kuni väärtfilmisõpradele mõeldud hubase Orioni ja ka Engeli kinoni linnamuuseumi keldris. Eriline maiuspala on vaid eriürituste ajal lahti olev hiigelsuur Bio Rexi kino, mis – kui võrrelda vanade postkaartidega – pole alates 1930ndatest karvavõrdki muutunud. Festivali sujuv korraldus, mõnus atmosfäär ja lisaks kvaliteetsele programmile toimuvad tasuta industry-üritused ja paneelid annavad piisava põhjuse jälle Helsingisse minna. Suuremal filmisõbral tasuks kindlasti osta festivalipass (65 €, üksikpilet 8 €), mis sisaldab lisaks 11 piletile ka põhjalikku kataloogi.

Hamburgi filmifestival

Saksamaal pakub väga laia filmipaletti sel aastal 25. septembrist 4. oktoobrini laiutav Filmfest Hamburg, mille juured ulatuvad tegelikult juba 1950ndatesse. Tegu on kahtlemata selle välimääraja kõige peenema festivaliga, kus õnnelikud saavad ka punasel vaibal kaamerasähvatuste saatel tippida. Tee ekraanile leiab nii saksa kui ka rahvusvaheliste noorte režissööride looming koos tuntud ja tunnustatud filmitegijate omaga, boonusena saksa televisiooni eriproduktsioonid. Programm on tuntud filmimaailmas just narratiivi edasiandmise tavasid nihutavate ning eksperimenteerivate filmide poolest ja öö läbi kestvate klubiüritustega aetakse publiku meeleolu lõplikult üle võlli.

Programmi kuulub umbes 140 erinevat linateost, mis varieeruvad art house’i tüüpi filmidest uuendusliku peavoolukinoni. Filmigurmaanid leiavad erinevatest alaprogrammidest, nagu „Voilà!”, „Northern Lights”, „Asia Express”, „Eurovisuell”, „Deluxe”, „WORD!”, „16:9” ning eraldi laste- ja noorteprogramm „Michel”, vaatamisväärset tervest maailmast.

Piletihinnad on Saksamaale vastavad ning algavad 8.50-st. Filmitööstuse asjaosalistel, ajakirjanikel, näitlejatel, filmi- ja meediatudengitel on võimalik taotleda festivali külastamiseks industry-passi (45 €).

Oma täispika või dokumentaalfilmi, pikkusega vähemalt 45 minutit, saatmiseks on aega 28. juulini, taotlusvoor on juba avatud. Augen auf! Vaata lisaks: filmfesthamburg.de

Filmifestival Vilnius Film Shorts

Selge on see, et lühifilme on kõige parem vaadata festivalil, kus terviklik programm ja melu võimendavad filmidest saadavaid emotsioone veelgi. Baltimaade suurim lühifilmifestival Vilnius Film Shorts tutvustab oktoobrikuu keskel valikut aasta jooksul publikumenu nautinud lühi- ja animafilmidest ning seab erilisse valgusesse Baltikumi filmitoodangu. Baltic Pitching Forum korraldab treeningpäeva, mille raames saavad osalejad nautida näiteks nelja silma all kokkusaamisi produtsentidega ja püüda niidiotsi väärtuslike kontaktide loomiseks. Eelmisel aastal võidutses foorumil Eesti ja „The Butterfly Man” (Edina Csüllögi Mehis Heinsaare lühijutu põhjal loodud film) valiti ka lühifilmide „Cannes’i” ehk rahvusvahelise Clermont-Ferrand’ lühifilmifestivali kavva just tänu sellele festivalile. Linastuste vahel saab osaleda ka töötubades ja seminaridel, uurida valgusinstallatsioone ja baaris filmitegijatega tutvust sobitada. Elu on lühike, miks siis mitte vaadata ka lühikesi filme, millest ei saa kunagi isu täis!

Filmi saatmiseks Baltic Pitching Forumile tuleb veel oodata. Saata võib kuni 30-minutilisi originaalstsenaariumiga lühifilme. Foorumil osalemine on prii. Vaata lisaks: filmshorts.lt

Riia rahvusvaheline lühifilmifestival 2ANNAS

Kui sõita pärast Vilniuse festivali Riiga, siis tõenäoliselt võib seal kohtuda (uuesti) just äsja Vilniuses olnud filmiseltskonnaga, sest oktoobri lõpus leiab Riias aset järgmine lühifilmifestival. Tegemist on samuti Baltic Pitching Forumi koostööpartneriga (kolmas sõber Vilniuse ja Riia kõrval on muidugi Tallinn Sleepwalkersiga), kes ootab avasüli noori filmitegijaid oma ideid proovile panema ja hoogsalt network’ima. 2ANNAS loob igal aastal enda ümber unikaalse mõjuala, mis äratab kinolinal ellu sõltumatuse ja ekstreemse loovuse. Programm on vaat et eksperimentaalseim ja avangardistlikem Baltikumi lühifilmide skeenel, kuna festival ei käsitle lühifilmi kui esimest sammu täispika filmi loomisel, vaid iseseisva struktuuri ja eripäraga žanri. Näidatakse ka täispikki filme, animatsioone ja dokumentaale, mida toetavad põnevad üritused ja seminarid.

Kui eelmisel aastal said kinolinal sõna prostituudid, koduperenaised ja feministid, siis tänavu on fookusprogrammi („Transgressors”) teemaks patustamine, mis käsitleb filme ja lavastajaid, kelle tööd iseloomustab ennekõike tavaelupuurist väljamurdmine ja kunstiliste ning filmitehniliste piirete kangutamine. 2014. aasta on ühtlasi esimene kord, mil 2ANNAS kaasab oma programmi täispikki filme. Filmitegijad saavad saata võistlema oma esimese või teise täispika filmi. Vaata lisaks: 2annas.lv

Kopenhaageni rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival CPH:DOX

6.–16. novembrini kostitab CPH:DOX jalgrattalinna turiste ajas rändava filmivaliku ja erinevate multimeediaprojektidega filmitegijatele, nagu DOX:LAB, mis keskendub Euroopast ja väljastpoolt Euroopat pärit autorite koostöö arendamisele. DOXi kavalehelt ei puudu ka erinevad seminarid, konverentsid, vägevad filmipeod ja live-kontserdid. Alafestival AUDIO:VISUALS kombineerib kontsertsalvestusi hiljem toimuva elavas esituses kontserdiga (eelmisel aastal teiste seas ka Trentemøller!), mille käigus astuvad üles ka taani tuntud VJd. Programmi eredaimateks filmideks on kahtlemata värsked dokumentaalid, aga näidatakse ka klassikat ning erinevate poliitiliste režiimide ajal keelatud olnud filme. Eelmise aasta fookuses oli keeruline kompott poliitika, muusika ja toidu kujutamisest filmis. Maiuspalaks oli hiina kurioosse kunstniku Ai Weiwei kureeritud programm ja tema värske filmi „Stay Home!” maailmaesilinastus.

Alates 3. veebruarist on võimalik ka oma filme festivali programmi kandideerima saata. Silmapaistvamad tööd suunduvad edasi Rotterdami rahvusvahelisele filmifestivalile, Louisiana moodsa kunsti muuseumi erilinastustele ja teiste CPH:DOXi rahvusvaheliste partnerite ekraanidele. Piletihind on krõbe nagu taani saiakesed – tavahind on 10 €, kümne kaupa ostes saab 6 € eest, nii et jääb raha ka croissant’i haukamiseks. Festivalile saab minna ka vabatahtlikuks ja praktikale, taani keelt oskama ei pea! Vaata lisaks: cphdox.dk

Stockholmi rahvusvaheline filmifestival

Kaheteistkümne halli ja vihmase novembrikuupäeva (6.–17. novembri) jooksul täidetakse Stockholmi filmifestivali raames linna kaheksa suuremat ja populaarsemat kino 180 filmiga 50 erinevast riigist. Festivali kinode hulka kuulub ka kuulsal Drottninggatanil asuv Skandia, üks Euroopa vanimaid ja uhkemaid kinosid, kuhu tasub filme vaatama minna juba ainuüksi hoone interjööri pärast. Festivalilt leiab väga suures variatsioonis indie-, lühi-, ulme-, õudus- ja dokumentaalfilme. Korraldatakse ka filmiviktoriine (jess!), pidusid, seminare, töötubasid, õpilastele suunatud koolikino seansse, juuniorfestivali ja muudki. Suurematel filmifännidel tasub osa võtta Face2Face’i avatud intervjuudest, kus publikule antakse võimalus filmitegijatega mõnusas õhkkonnas arutelusid pidada. Kes rohkem filme tahab näha, siis Stockholmi filmifestival on üsna rahakotisõbralik, päevapilet maksab näiteks 5.70 €. Lisaks suurejoonelisele põhifestivalile novembris hoiab Stockholmi filmifestival filmihuvilisi lõa otsas kogu aasta vältel. Festivali aastakaardi (25 €) omanikud saavad igas kuus üht tasuta filmilinastust nautida ning mitmetest filmipidudest, konkurssidest ja seminaridest osa võtta. Pimedatel ja soojadel augustikuuõhtutel toimub festivali osana ka Sommarbio ehk suvekino, kus Stockholmi kesklinnas asetsevas Rålambshovsi pargis näidatakse neljal järjestikusel õhtul suurel ekraanil tasuta filme.

Filme oodatakse kandideerima 20. juunini. Vaata lisaks: stockholmfilmfestival.se