12 aasta eest esmakordselt ilmunud Galaktlani teise albumi nimi viitab autori sõnul A. Dumas’ „Kolme musketäri” romantilise maailma tegelaskujule Constance Bonacieux’le. Plaati läbivas unenäolises ja muinasjutulises meeleolus on Taavi Laatsiti käekiri selgelt äratuntav neile, kes on kursis tema muu loominguga erinevates kooslustes, nagu Uni, Kulgurid, Kismabande, Vonsuck jt. Nüüd on album remasterdatuna saadaval ka vinüülil.

Siin leidub nii helget suurejoonelist hitipotentsiaali – „Kindralmidi” (see ongi hitt, tõeline õnnestumine), „Laanetaguse” (teine romantiline filmiviide) – kui ka siinkõnelejat rohkem köitnud tumedamaid meditatiivseid ambient techno maastikke, kus avanevad aeg-ajalt sügavikud… Siin on, kuhu laskuda: „Mode”, „Turbulents”, „Crystal”, „Foor”.

Kuigi mõni lugu ei sobitunud arvustaja teetassi, leidub siin niivõrd palju muusikalist andekust – mis on ka osatud koondada plaati läbiva ühtse meeleolu alla –, et pidada „Constance’i” tublisti üle keskmise tugevaks albumiks.

Kroonijuveeliks on plaadi viimane lugu „Золушка” – ootamatu udune portaal, mis viib kuulaja hetkega kuhugi nostalgilisse nõukaaegse multifilmi muinasjutumaailma. Teleporteerumise eelduseks on muidugi 80ndate Soyuzmultfilmi seltsis veedetud lapsepõlv. Kõige põnevam rada on aga vähemalt poole lühem kui võiks olla. See müsteerium vajaks lähemaks uurimiseks pikemat teekonda ja ehk ka rohkem edasiarendamist, elektroonilised võimalused pakuvad selleks originaalmaterjalile piisavalt kontrasti. Kui juba see uks avada ja sellisele reisile minna, võiks proovida trippida lõpuni – või lõpmatuseni. Ajatu maagia sellegipoolest.