Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna loominguliste lõputööde festivali KorFest käigus etendub 5. ja 6.mail Joanna Karoline Kalmi diplomitöö „Rothko Chapel”. Lavastuse proovi käis jäädvustamas fotograaf Dom Bienkowski. Müürileht küsib kolm küsimust.

„Rothko Chapel” – mis, miks ja kellele?

„Rothko Chapel” kasvas välja vajadusest olla üksi ja vabaneda oma kammitsaist. Alguses arvasin, et soolo lavastamise ja tantsimisega kaasneb suur vabanemine, kuid tegelikult toimus üksi olles minu pahupoole võimendumine. Ilmselt on see ka üks põhjus, miks inimestel on kombeks oma mõtet ja elu hoida pidevas liikumises ja infotulva all – et põgeneda enda sisemise hääle eest. Ma tundsin ennast ahistatuna. Kelle poolt? Enda poolt. Mina ise olin kujunenud oma ahelaks. Protsessi vältel jõudsin ikka ja jälle ühiskonna mõjutusteni, kuid minu jaoks oli oluline mõista, et ma ei süüdista ühiskonda oma nn halvas minas. Me kõik oleme ümbritsevast mõjutatud, see on paratamatus. Ma sain võimaluse oma minapildiga uuesti tutvuda, näha konkreetseid ja tunnetuslikke seoseid oma mineviku ja keskkonnaga ning küsida endalt „Miks ja kas nii peab olema?”. Ma ei tea öelda, mida tunneb või saab selle lavastuse kogemisest vaataja. Mina avan neile lihtsalt oma ruumi ilma teesklusteta, teen seda, mis kujunes esmavajalikuks. Minu jaoks pole oluline, et vaataja saaks kõigest otsesest aru, pigem meeldiks mulle, kui tal tekib aimdus, tunne, mida ei saa otseselt sõnastada. On palju visuaalselt stimuleerivalt. On kontseptuaalsust. On liikumist ja hingeldamist. On rabedalt ja kaunilt kõlav metallist pärinev muusika Johannes Veski „sulest”.

TLÜ koreograafia eriala lõpetajad – kas ees ootavad erialased tööd või Rimi lihalett?

Ma arvan, et sõltumata erialast on kõige lihtsam tööpõllul rakendust saada, olles ise aktiivne. Tuleb teada, mis on sinu tugevus ja kuhu sihid. Oma kursuse kohta võin öelda, et juba praegu töötavad kuus inimest 11st tantsuõpetajana, kindlasti see arv suureneb veelgi ja kahtlemata võib edaspidi ka meie lavastusi näha, üks kursusekaaslane plaanib proovida erinevatesse tantsukompaniidesse ja mina asun ennast edasi täiendama The Place’is. Positiivne on, et tants on universaalne keel ning erinevaid võimalusi leiab ka välismaalt. KorFest on kahtlemata mõnus ja sõbralik hüppelaud iseseisvasse ellu, festivali on kutsutud vaatama teiste hulgas näiteks Kanuti Gildi SAALi, Eesti Tantsuagentuuri, Sõltumatu Tantsu Ühenduse produtsendid ja eks me kõik loodame luua võimalikult palju suhtlust erisuguste loometegelastega, kellega tulevikus koostööd teha ja niisama sõber olla.

Tantsukunstniku sõnum – müüt või tegelikkus?

Tantsukunstnik edastab tahes-tahtmata mingit omapoolset sõnumit. Isegi kui eesmärgiks peaks olema sõnumi edastamisest hoidumine, siis juba see oleks sõnum, mille taga on teatud põhjus. Minu jaoks on kõige olulisem, et kui midagi luuakse, siis seda on tehtud mõtte ja südamega, n-ö täie jalaga. Soovi tugevus edastada mingit sõnumit oleneb kindlasti ka loodust. „Rothko Chapel” on suures ulatuses loodud justkui minu enda jaoks, kuid samas on ta mõeldud vaatamiseks. 21-aastasena ma mingit kunstnikupositsiooni võtma ei hakka, ma ei tahaks ennast kuidagi defineerida, sest loodan teha palju erinevaid asju, ennast ja teisi üllatada, so no definiton, please.

Festival KorFest on Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna loominguliste lõputööde festival, mida korraldatakse alates 2008. aasta maikuust osakonna mitmekülgse loomingulise tegevuse tutvustamiseks ja tudengite lõputööde ühe nimetaja alla koondamiseks.

Tantsulavastus „Rothko Chapel”
Koreograafia ja esitus: Joanna Karoline Kalm (BA diplom 2014)
Muusika: Johannes Veski
Juhendaja: Jüri Nael
Kestus: 30 minutit
Aeg ja koht: 5. ja 6. mai kell 19.00, TLÜ teater Stella

Fotod: Dom Bienkowski

Galerii