Galerii: Millisest Tartust unistatakse „Tulevikku põgenemise toas”?
Lugemisaeg 3 minEilsel Tartu2024 visioonipäeval ERM-is otsiti Tartu ja Lõuna-Eesti mojo’t. Sel ajal, kui laval räägiti Tartust kui Euroopa üliõpilaspealinnast, taksojuhtide kaasamisest, lendavatest vaipadest, Lõuna-Eesti kolmest om’ist, väikeste raamatupoodide hääbumisest ning uuest muutuste narratiivist, käis Müürileht publiku seas uurimas, millises Tartus sooviksid nad elada aastal 2024.
Fotod: Krista Palm ja Taavi Muide
Helen: „Rohelises ja kompaktses, aga maailmale rohkem avatud nii elanikkonna kui ühenduste mõttes.”
Tarmo: „Ümberkaudsete valdadega paremini seotud Tartus, kus kultuur leiaks aset Tartumaal laiemalt.”
Iverson: „Ma soovin, et paljud rahvusvahelised tudengid õpiksid eesti keelt ja oleksid tugevamini seotud kohaliku kogukonnaga.”
Tiina: „Tartu võiks olla selline linn, kus toimub palju üritusi, mis vahendavad kaugete maade tagust kultuuri. Samal ajal oleks siinsetel välismaalastel võimalik osaleda üritustel, mis on seotud Tartu linnaga.”
Nataša: „Mitmekesises ja teistest kohtadest inimeste suhtes sõbralikus.”
Reeli: „Tahaks, et erinevaid ägedaid sündmusi toimuks, aga et inimesed ennast üle ei töötaks. Et oleks vabadust otsustada, mida teha ja mida mitte. Tartu rohelus – aiad, tänavad, metsad – võiksid samuti säilida.”
Rein: „Ideaalis moodsat arhitektuuri siinse loodusega siduvas Tartus.”
Külli: „Õnnelikus ja avatud!”
Gea: „Tartus, kust ma ei ole tahtnud veel põgeneda. Kui ma näen, et nii minul kui mu lapsel on Tartule midagi anda ja siit saada, siis me hea meelega oleksime elu lõpuni Tartu kodanikud.”
Villem: „Driftimispealinnas!”
Mart: „Rohkem erinevate huvigruppide seisukohtadega arvestavas, sealhulgas ka sellistega, keda kiputakse sageli äärmuslikeks pidama, nagu jalgratta- või linnaaianduse huvilised, kelle olemasolu on olnud fakt juba aastakümneid, kuid keda on endiselt vähemal või rohkemal määral ignoreeritud.”
Madis: „Nutikas, aga mitte tänapäeva mõttes – sellises, mis töötab ka siis, kui elekter ära läheb.”
Keit: „Tartu võiks olla elujõuline ja huvitav paik elamiseks, aga samas kodune.”
Jaak: „Mind väga huvitaks, et kõik see hea, mis on Tartus juba olemas ja mis on siin varem olnud, püsiks, tugevneks ja paistaks veel rohkem silma. Millega ma ei taha üldse öelda seda, et igasugused uued ja toredad algatused on sellised, millele ei peaks kohta olema. Tartu peaks olema selline koht, kus avaneb väga palju võimalusi, mida pannakse tähele ja hinnatakse.”
Jaan: „Mina soovin sellist Tartut, kus on puhas õhk, rohelus, sõidetavad jalgrattateed, kus on normaalne pension, kus noortest kasvavad spetsialistid ja kutsekool töötab täie rauaga. Siinsed üliõpilased võiksid olla motiveeritud töötama oma riigi heaks. Kui jääb aega üle, siis võib minna ka välismaale – Aafrikasse, Soome või Rootsi aitama. Kõigepealt tuleb aga oma rahva haridus, tervishoid ja õigusriiklus kindlustada. Siis Tartu ei vähene alla 100 000 elaniku. Meil omal tööjõudu jätkub, kui panna kõik tööle, kes praegu prügikastis hulguvad.”
Kiur: „Mina tahan, et aastal 2024 inimesed naerataksid Tartus rohkem.”
Jakob: „Aastaks 2024 võiks Tartust saada selline linn, mis inspireerib nii kultuuri kui elustiili poolest teisi linnasid, riike ja inimesi.”
Alina: „Tartu võiks olla siis ambitsioonikam ja panustada rohkem globaalsesse kultuuri.”
Bozhidar: „Tartus, kus piir kohaliku ja rahvusvahelise kogukonna vahel on kadunud.”
Esilehel Krista Palmi foto Jaanist.