Galerii: Ulmefestivali avamine Tartu Uues Teatris
Lugemisaeg 1 minEile, 17. mail algas Tartu Uues Teatris Ulmefestival Monsieur Valdemari avarituaaliga. Festivali korraldab rühmitus ;paranoia publishing koos TUTiga, et avardada ulmevaldkonna mõistmist. Programmi on valitud vähetuntud kuid märgilised teosed ja autorid meie kultuuriruumi erinevatest kihtidest.
Täna on muusikaliste-visuaalsete etteastetega veel üles astumas Iggy Lond Malmborg, Gabriela Liivamägi, Tellervo Kalleinen, ning õhtu lõppeb Psühhoteegi pilli järgi, homme aga minnakse tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli ning kogetakse muid viimsepäevareise.
Sõna ulme pakkus 1970. aastal keeleuuenduse käigus välja kirjanik Henn-Kaarel Hellat, viidates eestlase kujuteldavatele maailmadele kui unenäolistele, unistuslikele. Selles sõnas ei sisaldu kavatsetust nii nagu nt inglisekeelses fantasy‘s ega tehnitsistlikkust nagu science fiction’is.
Festivali algatajad ja osalevad kunstnikud kuuluvad põlvkonda, mis on üles kasvanud väärtulmega nagu Navigaator Pirx, Solaris, Hukkunud Alpinisti hotell, Jaan Kaplinski ja teiste kirjanike tõlgetega Stanislav Lemist ja Isaac Asimovist. See põlvkond elab ulme kuldajal ennustatud tulevikus.
Vaata festivali kava siit.
Fotod: Hanna Samoson
Galerii
Samal teemal
;paranoia verg. A(e/l)g(l)usse
Müürilehe ja ;paranoia kirjastuse koostööveerg räägib seekord ajast ja aeglusest ning pakub muu hulgas ka lahendusi.
Voolamise ja segunemise seisund. Intervjuu Kiwaga
Kuidas rääkida ajast ja ruumist inimesega, kes eitab aega ja (osaliselt ka) ruumi? 90ndatel Tartus punkar, 00ndatel Tallinnas poster boy, 10ndatel ruumiülene nostalgiavõõras sisepagulane.
Arvustus: Ruumikogemused reaktiivranitsaga
Urmo Metsa „Võimalikud majad" on korraga kirjandusteos ja arhitektuurne ese, mille puhul võib arvustada nii kirjeldustasandite ja stiilide vaheldumist kui ka nende lehekülgede enda materiaalseid omadusi.