Maikuus toimus Tier Musicu muusika sünkroonimise laager, kus said kokku 16 heliloojat, produtsenti ja artisti nii Eestist kui ka välismaalt, et kirjutada muusikat tootmises olevatele filmidele ja telesarjadele. Stuudiosessioone juhtisid kaks muusikanõustajat, üks neist Thore Garberg, kellelt uurisime, mida hõlmab muusikanõustamine.

Kuidas sai sinust muusikanõustaja? Milline on su taust?

Mul on olnud elus alati kaks kirge – film ja muusika. Karjääri alustasin aga filmi alal. Olen käinud filmikoolis nii Taanis kui ka Norras, lavastanud lühifilme, dokumentaale, muusikavideoid ja teinud isegi eksperimentaalteatritele videoinstallatsioone, aga sain tasapisi aru, et mu lemmikosa filmitegemisest on muusika valimine. Nägin pakkumist, millega otsiti inimest, kes tegeleks muusikakataloogi müügiga, ja arvasin, et see on hea võimalus. See tegi mind tootemüügis väga heaks ja aitas ehitada Skandinaavias üles tugeva kontaktivõrgustiku. Kuna mul oli juba filmitaust, teadsin, kuidas protsess filmitegijate poolel välja näeb, kohanesin hästi ja rääkisin nende keeles. 2021. aastal alustasin oma ettevõtet ja olen nüüd kindla muusika esindamise asemel täiesti iseseisev. Mu kliendid hindavad seda, et ma ei püüa mingit artisti, laulu või albumit läbi suruda lihtsalt põhjusel, et see on parasjagu kuum, vaid lähenen avatud meelega ja pean silmas projekti parimaid huve.

Mida muusikanõustaja täpsemalt teeb?

Mõni arvab, et muusikanõustaja ülesanne on lihtsalt lõõgastuda ja muusikat valida, aga see hõlmab palju koostööd. Mõnikord on režissööril selge visioon ja sisend. Mõnikord peab üheskoos lugusid otsima. Mõnikord ei sobitu visioon eelarvega, nii et tuleb välja mõelda midagi uut, mis sobiks. Kui peab näiteks muusikaga toimuvat kommenteerima või peegeldama, kindlaid emotsioone edastama või suunama publikut seoses sellega, kuhu me looga liigume, siis pöördume olemasoleva muusika poole või toodame midagi nullist ning see võib toimuda koos muusiku, produtsendi, helilooja või kõigi kolmega. Sõltub projektist ja eelarvest. Kaasneb palju läbirääkimisi, litsentsimist, sisseostmist ja otsimist ning palju tegutsemist väljaspool oma muusikamaitset. Muusikaga jutustatakse väga palju lugusid. Kui teed oma tööd õigesti, siis enamik inimesi isegi ei märka seda.

Muusikanõustamisega kaasneb palju läbirääkimisi, litsentsimist, sisseostmist ja otsimist ning palju tegutsemist väljaspool oma muusikamaitset.

Mis omadusi sa sobivast loost otsid? Kas selles vallas on ka mingeid trende?

Ma ei ütleks, et oleksin märganud trende, mis töötaksid nii filmis, televisioonis kui ka reklaamis. Mõnikord filmime alles kuue kuu pärast ja sari ise tuleb omakorda kuue kuu pärast välja, nii et mingi trend ei pruugi siis enam relevantnegi olla, eriti TikToki-ajastul. Muusika, mida luuakse trendide järgi, ei ole minu arvates lõpuks kunagi eriti hea.

Mulle meeldib luua projektide tarvis midagi uut või kasutada põnevaid ja kaasahaaravaid laule, mis töötavad ka iseseisvalt, jutustavad lugusid, haakuvad visuaali või karakteritega ning lisavad projektile väärtust.

Samas on tore näha, kuidas mitmed vanad bändid on läbimas renessanssi ja neid taasavastatakse TikToki kaudu. Näiteks nooremad generatsioonid kuulevad esimest korda Fleetwood Maci. Ajastud, žanrid ja generatsioonid kaovad ning bände ja muusikat seostatakse üha vähem kindla aja, kultuuri ja kontekstiga. Inimesi huvitab aina vähem lugu või bändi ümbritsev ajalugu või kultuur, milles see kirjutati. Kõike kontekstualiseeritakse ümber. Kui teed head muusikat, on palju tõenäolisem, et õiged inimesed avastavad sind. Hea muusika on aja- ja kultuuriülene. Kui üldiselt on TikToki puhul palju asju valesti, siis see on küll miski, mida on väga inspireeriv näha – kuidas noored samastuvad oma vanavanemate muusikaga. Sooviksin, et oleks ka vastupidine platvorm, kus vanavanemad saaksid meie muusikaga lähemalt tuttavaks.

Pealegi, tänapäeval on TikTokis kõik muusikanõustajad. Teismelised ja isegi veel nooremad kureerivad enda tehtud 6–10-sekundilisi klippe ja saavad kasutada selleks muusikakataloogi. See on hullumeelne. TikTokis on olemas enamik kommertsmuusikast ning nad saavad mängida meeleolu, vaibi ja sõnadega. Ma arvan, et meie suhe pildi ja heliga muutub aina keerulisemaks ning see nõuab tulevikus ka muusikanõustajatelt palju rohkem pingutust –  meie ootused kasvavad pidevalt, sest oleme harjunud oma telefonis muusikaga pilte kureerima. 

Kui pöörduda artistide poole kaubamärkidega, mis müüvad tubakat, energiajooke, hasartmängusaite, alkoholi või fossiilkütustega sõitvaid autosid, siis on ilmselt neid, kes keelduksid.

Kui altid on artistid laskma oma lugusid reklaamides kasutada?

Võiks öelda, et minevikus on muusikatööstus ja muusikud olnud pigem ettevaatlikud, sest muusikatööstust on peetud pigem äri vastandiks ja oma muusika reklaamides kasutamise lubamist enda mahamüümiseks. Aga mulle näib, et suhtumine on viimase 5–10 aastaga palju muutunud ning enamik mu sellekohaseid taotlusi on saanud positiivse vastuse. Muidugi sõltub brändist. Kui pöörduda artistide poole kaubamärkidega, mis müüvad tubakat, energiajooke, hasartmängusaite, alkoholi või fossiilkütustega sõitvaid autosid, siis on ilmselt neid, kes keelduksid. Usun, et see tuleb hästi läbi mõelda, et mitte oma artistibrändi ja väärtusi raha nimel kompromiteerida, sest artistikuvand on palju väärtuslikum kui lugude litsentsimine mõnele brändile. Endalt tuleks küsida, mis tingimused mulle sobivad ja mis mitte. Kas saan sellest kasu? Kas sellega kaasneb nähtavus? Kas tahan, et mind seostatakse selle konkreetse brändiga? Sest kui öelda jah, kaob omamoodi kontroll selle üle, kuidas avalikkus seda tõlgendab.

Kas ja kuidas on AI muusikanõustamise valdkonda muutnud?

Kindlasti on. Kuna praegu puudub õiguslik raamistik, võid brändi või iseenda ohtu seada, sest mõni muusikaettevõte võib sind kohtusse kaevata lihtsalt põhjusel, et oled genereerinud loo, arvates, et autoriõigusi ei ole rikutud. Nii et see on AI halb külg. Ma arvan, et see on uue tehnoloogia sümptom – inimesed tahavad raha kokku hoida ja kiireid lahendusi kasutada. Aga AI puhul on ka palju positiivset, näiteks teenused, mis suudavad laulu analüüsida ja leida sulle sarnase kõla, vokaali, instrumentide, žanri, struktuuri ja dünaamikaga lugusid. Klient annab mulle tavaliselt mingi näite, mille vaib talle meeldib, aga sageli on need produktsioonifirmade, toimetajate ja režissööride referentsid väga kallid või tuntud lood. Kui neid analüüsides tuleb välja, et olemas on sarnane lugu mõnelt indie-leibelilt, ning saan selle õigused paari päevaga mõistliku hinna eest korda ajada, on see minu jaoks tohutu eelis. Samuti on nüüd olemas teenused, mis võimaldavad 2–3 sekundiga reklaami videoklipi üles laadida ja muusika pildiga kokku panna. On ka teenuseid, mis kasutavad tehisintellekti lüüriliste teemade tuvastamiseks, nagu lein, kaotus, armumine, uued algused, üksmeel, nostalgia jne. Kui tean stseeni teemat, siis on väga oluline, et saan otsida lugu sõnade järgi, mis on seotud selle emotsiooniga.

Mul on palju lihtsam palgata inimesi, kui näen, kuidas nende muusika pildiga kokku läheb.

Mis nõu annaksid noortele muusikutele, kes tahaksid kirjutada laulu reklaami, televisiooni või filmi jaoks?

Kontakteeru inimestega. Näita kirge. Kui sul on soov töötada filmis või televisioonis, peaksid läbi mõtlema, milline film või sari sulle sobiks. Arvan, et alati on kõige parem alustada sealt, kus sa viibid, nii et kui oled Eestist, tasuks võtta ühendust kohalike reklaamiagentuuridega või minna filmikooli tudengite jutule. Kui nad teevad lühifilmi, siis paku, et võid neile muusika teha. Kasuta seda hüppelauana, et rohkem tööd saada. Minuga võetakse iga päev ühendust, aga mul on vaja su tööst mõnda näidet – mul on palju lihtsam palgata inimesi, kui näen, kuidas nende muusika pildiga kokku läheb. Kui mulle saadetakse lihtsalt kümme lugu, siis ma ei tea, kui hästi sa suudad seda visuaaliga seostada. Võid olla suurepärane helilooja, aga kas sa suudad ekraanil toimuvat kommenteerida? See on hoopis teine oskus kui lihtsalt muusikaloomine.