Pole vist palju neid, kes poleks asunud pärast järjekordse Flow festivali lineup’i ilmunud lemmikbändi või -DJ järel laevapiletite hindu uurima või omaette vandunud, et jälle see Marcel Dettmann mängib Kaikus. Vastuseid küsimustele, miks asjad nii on, võib otsida Toni Rantaneni ehk Lil’ Tony käest, keda võib nimetada omamoodi Helsingi peoministriks, sest just tema on see mees, kes veab Helsingi alternatiivsema suunitlusega põhiklubisid ning on üks Flow asutajatest.

Homme, 1. aprillil astub Lil’ Tony üles Tallinn Music Weeki raames Kultuurikatlas toimuval Off Flow showcase’il, võttes endaga kaasa teised üle lahe lemmikud Jaakko Eino Kalevi, Trevor Deep Jr.’i, Samuli Kemppi, Noah Kini jt. ning haarates kampa ka Haigla poisid ja Raul Saaremetsa.

Helsingi underground klubikultuur on praegu eriti elujõuline ning arvestades fakti, et ühed populaarsematest klubidest nagu Kuudes Linja ja Kaiku on sinu poolt ellu kutsutud, võib sind pidada selle olukorra üheks peasüüdlaseks. Mis sind kogu selle skeene juurde tõi?

Meil on lisaks veel Ääniwalli, mis on 1000 inimest mahutav endine laohoone. DJ-tamisega alustasin ma 1989. aastal kohalikel diskodel, kuid reisides 80ndate keskel Euroopas ja külastades selliseid kohti nagu Berliin, Rooma, Ibiza ja Mallorca, hakkasin ma ostma ka house’i, techno’t ja acid’it. Ma ei saanud Helsingi diskodel sellist asja mängida. Oli küll paar toredat klubi nagu Berlin ja Smile, millest viimases ma isegi mõned korrad mängisin, kuid see polnud ikkagi päris see. Smile ajas rohkem Euroopa progressiivse house’i rida, kuid isiklikult eelistasin juba siis ja eelistan endiselt USA deep house’i, niisiis hakkasin ma varajastel 90ndatel underground-pidusid korraldama.

Alustasin Nylonis oma peosarjaga, mis toimus pühapäeva hommikul kella üheksast hilisööni välja – see oli päris hull ja vältas neli aastat, kuni hakkasin täiesti enda kohta otsima, kuna mulle ei meeldinud Helsingi klubide helisüsteemid. Tahtsin ehitada midagi suurt, New Yorgi helisüsteemide sarnast. Õige koha leidsin ma Helsingi kesklinnast Erottajast ja sellest sai mu esimene klubi Kerma, mis kestis seitse aastat. Edasi tuli Rose Garden, siis Kuudes Linja, mis on avatud siiani, Redrum, Siltanen, Kaiku, Ääniwalli ja palju baare. Olen aastatel 1997-2016 koos partneritega pidanud umbes viitteist baari ja klubi ning kaks uut on sellel suvel tulekul.

Kuidas sa ise Helsingi ööelu kommenteeriksid? Mis võiks olla teistmoodi?

Ma arvan, et olukord on hea. Me toome siia pidevalt rahvusvahelisi artiste. Nädalavahetused on vägevad, aga ma arvan, et see meeleolu võiks edasi kanduda ka nädala sisse, potentsiaali selleks on palju. Hetkel on meil väga hea meel oma suveterrasside üle – suvel toimub pühapäeviti Ääniwalli hoovis suur vabaõhupidu VUM, mis kestab kella kolmest päeval kuni südaööni ja kust käib iga nädal läbi umbes 1200 inimest. Seal on mänginud näiteks Marcel Dettmann, Dixon, Rødhåd, Mano Le Tough ja Âme.

Oled eelkõige tuntud oma techno– ja house’i-settide poolest, kuid su maitse ulatub nende kahe piiridest muidugi kaugemale. Mis sulle muusikaliselt veel eriti huvi pakub?

Ma armastan muusikat väga ja mul on umbes 30 000 plaati. Mulle meeldib soul, džäss, new wave, EBM, punk, dub, reggae, ambient, aeglane kosmiline teema, nii et põhimõtteliselt hea muusika – ja ma olen alati millegi uue otsingutel. Mu järgmine klubi saabki olema kõikvõimalikke stiile hõlmav ja eklektiline.

Nuspirit Helsinki (soome DJdest, produtsentidest ja muusikutest koosnev legendaarne kollektiiv, mis segab oma loomingus muusikat džässist hiphopini – M.M.) aegadel mängisin ma palju souli, disco’t ja rare groove’i ning 90ndatel ja 2000ndate algul oli mu klubides house’i ja disco kõrval populaarne ka „tantsupõranda džäss”, mille juurde ma nüüd aeg-ajalt ikka tagasi jõuan. Muideks, Helsingis on praegu boogie väga teemas. Tuuritades ja produtseerides keskendun ma hetkel aga rohkem just house’ile ja techno’le.

Me oleme käinud läbi dubstep’i ja dnb valitsusaja. Praegusel hetkel on massidesse tunginud techno ja house. Mis võiks sinu arvates olla järgmine stiil, mis selle koha üle võtab?

Kindlasti boogie. Dancehall on suurepärane, kui puldi taga on õiged inimesed. Soomes on ka hiphop päris suur asi olnud. Ma ei ole kindel, mis kaasaja muusika järgmine „THE IT” võiks olla, aga mulle isiklikult meeldib praegu eriti sügava puudutusega house’i ja disco kosmiline hübriid. Nagu Red Axes’i asjad.

Millistel koduskeene tegijatel sa silma peal soovitaksid hoida?

Juho Kusti, Trevor Deep Jr., Mika Vaino, Vladislav Delay, Mono Junk, Jaakko Eino Kalevi, Arttu, Sansibar. Kui sulle meeldib kvaliteetne EDM, siis üks parimaid live’e, mida ma elektroonika skeenel näinud olen, on Huoratron.

Mängid üsna tihti ka välismaal. Mis on need kohad, mida sa peamiste peopealinnade, nagu Berliin ja London, kõrval renessanssi läbimas näed?

Mängisin just Glasgow Sub Clubis ja see oli suurepärane. Käin tihti ka Saksamaal ja UK-s, aga kui aus olla, siis teiste maade kohta ma väga öelda ei oska. Ma ei reisi nii palju, kuna Helsingis on samuti väga mõnus. Mu lemmikklubi Euroopas on Frankfurdis asuv Robert Johnson. Sealt piirkonnast tuleb alati palju huvitavaid artiste ja muusikat. Roman Flügel on väga hea ning ka Venemaa tundub hetkel huvitav.

Lisaks meeldib mulle USA läänerannikul toimuv – Dj Solari korraldatavad Sunset peod ja Honey Soundsystem. Ka ei ole ma mänginud Austraalias, aga sealne skeene tundub põnev ja sealt tuleb kogu aeg palju huvitavat muusikat.

Kui palju sa Tallinnas toimuvaga kursis oled?

Mutant Disco on üks mu lemmikuid, kus ma ka viimastel aastatel paar korda olen mänginud. Käisin korra Lekkeris ja see tundus mõnus väike klubi ning lisaks tean Asumit ja paari teist kohta. Tundub, et asi muutub aina aktiivsemaks ja see on hea. Eelmisel aastal kohtusin ma ka Haigla Peo tüüpidega ja mulle tundub, et nad veavad minu maitse järgi hetkel parimaid pidusid. Raul Saaremets ja Rhythm Doctor on mu vanimad sõbrad Tallinnast, kuigi ma pole kindel, kus me tutvusime. Ilmselt 90ndate algul, kui ma esimest korda Tallinnas mängimas käisin.

Hiljuti ilmus sul ka „Complex” EP. Neile, kes seda kuulnud pole, siis mida see endast kujutab?

„Complex” on kollektsioon mu 2007-2016 aastal valminud lugudest, mille Trevor Deep Jr. mu arhiividest üles korjas. Seal on vana kooli ja veidi mordernsemat house’i ning sooja analoogiteemat. Complex on ka see klubipiirkond, kus asuvad Kaiku, Siltanen ja Kuudes Linja.

Liitu Off Flow peoga siin.