Eile õhtul algas kolmas Jutupühade festival, mis toob hingedeajal Tallinna jutuvestjad ja nende lemmiklood Soomest, Ungarist ja Saksamaalt.

Piret Päär, Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna

Piret Päär, Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna

Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki ja hingesoojust. Jutuvestjad viivad oma publiku rändma nii kaugetesse maadesse kui ka nende endi südamesoppidesse.

Jutupühad algasid eile õhtul Salmistus hubases vana talumaja koduköögis, kus hingedepäeva puhul räägiti lugusid inimestest, kes on meile elus olulised olnud või on seda praegu.

Täna õhtul kell 19.00 kohtuvad head lood ja muusika hubasel kodukontserdil Kalamajas. Lugusid räägib Eesti armastatumaid jutuvestjaid Piret Päär ning muusikat teevad Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna.

Homme kell 18.00 saavad Ungari Instituudis kokku ungari ja eesti lood, jutuvestjad Tóth Kriszta ja Piret Päär. „Lugude ja sõnade jõud aitab inimesel olla inimene tänapäevases pardijalal keerlevas, silmipimestavas, loheloomadega täidetud maailmas,” usub Kriszta.

Kolmapäeval algusega kell 18.00 esinevad Kirjanike Majas Soome jutuvestja Markus Luukkonen ja Saksa jutuvestja Martin Ellrodt – maailmas palju ringi rännanud mehed, kel on varuks rohkelt lugusid.

Jutupühade festivali on ellu kutsunud Rahvakultuuri Keskuse jutukool. Selle eestvedaja Piret Päär on juba rohkem kui 20 aastat täiskasvanuid jutuvestmise ja muinasjuttude juurde toonud. „Lugude rääkimine ja kuulamine aitab aru saada, kes me ise oleme ja kes meie kõrval elavad. Kuidas nad elavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Niimoodi lugude kaudu kokku hoides on elu mitmekordselt elamisväärsem,” ütleb ta.

Aga miks just jutupühad? Tartumaal elanud kord üks mees, Miku Juhan, kes olevat olnud omal ajal sealtkandi parimaid jutustajaid. Jutuhoogu sattunult võis ta unustada kõige kibedamad tööd. Juhtunud sedagi, et Miku perenaine läinud keskhommikul töörahvale süüa viima, aga peremees seisnud alles nurme ääres ja „kihutanud juttu”, külast kutsutud abilised sealsamas mõnuga kuulamas. Ja kui siis kusagilt kaugemalt tulnud mõni teine hea jutustaja, olnud Miku talus „jutupühad” – jutustatud poole ööni.

Jutupühade kaval, mis võib veel täieneda, hoia silm peal Facebookis.