Kehatalitluse teadlik mõjutamine soorituse parandamiseks on spordis alati päevakorral olnud, ent biohäkkimiseks nimetatav omaette subkultuur on kujunenud sellest alles hiljaaegu.

On üsna tõenäoline, et paljude tutvusringkonnas on vähemalt üks inimene, kelle uskumatu rahulolu iseendaga on imekspandav. Ilmselt teeb ta väsimatult trenni ja toitub pealtnäha kõigest rohelisest ning tema toidulaualt võib leida nii mõnegi valgubatooni, -jogurti või -kokteili. Võib-olla on veel teinegi sarnase toimimismustriga tuttav, aga tema puhul ei näi keha ja sooritus olevat kooskõlas püüdlustega, või ehk saame iseennastki sellisesse võrdlusesse asetada, tõstatades sellega hulgaliselt küsimusi. Millest on tingitud selline erinevus? Kas üks sööb või treenib ikkagi rohkem kui teine? Tõenäoliselt on superinimese biohäkkimistase meie omast lihtsalt paar astet kõrgem ning teadvustatum. Tal on õnnestunud muukida lahti tema keha jaoks viljakas salakood (või vähemalt osa sellest).

Hästi kalkuleeritud eluviis

Biohacking ehk eesti keeli biohäkkimine seisneb keha normaalse talitluse mõjutamises dieedipidamise või toidulisandite kasutamisega. Esialgu võib näida, et eesmärk on täiuslik väljanägemine, kuid biohäkkimiseni viib enamjaolt hasart saavutada võimatuna näivaid tulemusi või lihtsalt soov eksperimenteerida oma keha füsioloogiliste protsessidega. Fitnessikultuuris on sihiks just välimus, sest pikk teekond päädib võistluslavaga, kus grimmitud keha saab žürii hinnangu. Võistlustel on tähtsad lavaline olek ning lihaste kena väljajoonistatus. Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu sõnul hinnatakse treenitust, lihasmassi ning graatsilist ja enesekindlat sooritust laval.

Biohäkkimiseni viib enamjaolt hasart saavutada võimatuna näivaid tulemusi või lihtsalt soov eksperimenteerida oma keha füsioloogiliste protsessidega.

Fitnessikultuuris tähendab biohäkkimine kehale lihaste kasvuks parimate tingimuste loomist. Sel alal õnnestumine võib olla õnnemäng või hästi kalkuleeritud otsuste tulemus. Suuresti on see eksperimenteerimine liikumise, une ja toitumisega. Silmas tasub pidada, et sel teekonnal tuleb olla valmis muutma lisaks välistele teguritele ka sisemist seisundit – vaimu, mõtteviisi. Protsessi alguses või selle jooksul tekivad mitmesugused küsimused, näiteks kuidas biohäkkida, miks seda teha ning kui kaugele on võimalik oma keha kodeerimises minna, kus on piir.

Oma asjahuvilise kogemuse põhjal saan öelda, et mul ei olnud aimugi võimalikest ja reaalselt esinevatest tõketest n-ö jõusaalikultuuris. Takistuseks võib osutuda kas või keset trenni selle üle otsustamine, kas pean vastu või mitte, sest tähelepanu ja energia kuluvad otsuse tegemisele. Läbi mõtlemata treeninguplaan jõusaalis ei pruugi anda tulemusi ega kohanduda keha võimetega. Olgu mainitud, et minu teekond jõusaalis oli üsna üürike, sest epidemioloogiline olukord maailmas lihtsalt ei võimaldanud rohkemat kui paar kuud kangide ja hantlite keskel, ent jätkasin treenimist kodus. Minu jaoks on biohäkkimise põnevaim osa aga toitumine, mille puhul on võimalik sattuda makrode lugemise keerisesse – jällegi asjatu energiakulu, kui napib teadmisi. Samas on alustajale oluline just katsetamine, mis aitab endale sobiva raja leida. Jõusaali minnes arvasin, et minu toidulaud hakkab sisaldama hulgaliselt pulbreid ja proteiinitooteid, et treeningusaalis tehtav töö kannaks kindlasti vilja lihaste kasvuna, mis oli ka mu eesmärk. Olen tänulik, et esimestel nädalatel oli jõusaalis minu kõrval fitnessikultuuriga üsna kursis olev inimene, kes lükkas ümber nii mõnedki minu väärarusaamad treeningust, valkudest, BCAAst (hargnenud ahelaga aminohapped), proteiini lisamanustamisest, makrodest (makrotoitained) – seda loetelu saab veel jätkata. Arvasin, et valgurikastest toidulisanditest saab teadmata ajaks või vähemalt kuni eesmärgi saavutamiseni mu ainuke söök – sain siinkohal siiski raha kokku hoida, sest paras ports vajalikku valku leidub nii ubades, munavalges, lihas kui ka piimatoodetes. Ja valk polegi jõusaalis ainuke teema – vaja on ka teatavat kogust süsivesikuid, kiudaineid ja rasva! Samuti tuli kohe selgeks teha, mis on minu jõusaalis käimise eesmärk. Hetkeni, mil seda minult küsiti, arvasin, et eesmärki ei pea olema, kuid tuli välja, et sellest oleneb treeningukava. Minu biohäkkimine sai vastavalt minu võimetele ümber korraldatud ning entusiastlik valgubatoonide tarbija, kes minust oli vahepeal saanud, sai jätkata normaalse toitumisega. Ma ei teadnudki siis veel, et teadmatusest oleksin võinud jõusaalis või isegi söögilaua taga valesid valikuid tehes oma tervist kahjustada.

Valk polegi jõusaalis ainuke teema – vaja on ka teatavat kogust süsivesikuid, kiudaineid ja rasva!

Võti on tasakaalus

Normaalse toitumise all pean siinkohal silmas värske ja võimalikult puhta toidu söömist ning toidukordade mitmekesisust, et organism saaks kõik vajaliku kätte naturaalselt. Kui vähendada liigselt rasva tarbimist ja tarvitada samal ajal vitamiine, mis on lipiidlahustuvad ja vajavad imendumiseks toidu kerget rasvasisaldust, siis nende vitamiinide imendumine on pärsitud. Seega aitab mitmekesine toitumine ennetada võimalikke vitamiinide puudujäägist tulenevaid tervisemuresid. Teiseks ehmatavaks asjaoluks võib olla mõningane kaalutõus pärast paari kuud jõusaalis treenimist, kuigi toidust saadud energia vastab ju tegelikult kulutatule. Miks kaal siiski tõuseb? Sel juhul on tegu lihasmassi kasvamisega ning visuaalne pilt ja sooritus võivad olla rahuldavamad kui kaalunumber – rasvkude väheneb ning lihas kasvab (lihas on tihedama koostisega kui keharasv). Siinkohal ei tohiks hakata ehmatusest toidukoguseid kärpima või alustada üle jõu käiva koormusega (korduste arv, raskused, trenni pikkus) treenimist ning tekitada asjatut energiavaegust või isegi füüsilisi vigastusi.

Oluline on, et keha saaks toimida loomupäraselt, omandades vajalikul hulgal toitaineid ja vitamiine parimaks soorituseks ning nii füüsiliseks kui ka vaimseks arenguks.

Keha võimekuse tõstmisel tuleks läheneda kehale individuaalselt, s.t toimida vastavalt keha vajadustele. Lisavalgu, kreatiini jm preparaatide ning toidulisandite manustamine on fitnessikultuuris näidustatud pigem äärmise vajaduse korral. Oluline on, et keha saaks toimida loomupäraselt, omandades vajalikul hulgal toitaineid ja vitamiine parimaks soorituseks ning nii füüsiliseks kui ka vaimseks arenguks. Võtmesõnaks on energiatasakaal ning päevase energiavajaduse ja toidu energiasisalduse mõistmine. Suures plaanis on energiatasakaal tarbitud (toit) ja kulutatud (liikumine, töö) energia suhe. Kui suhe võrdub matemaatiliselt ühega ehk tarbitud toit ja kulutatud energia on tasakaalus, siis säilib ka praegune vorm. Kui eesmärk on kaotada kaalu, siis tuleb teha pisut rohkem tööd; kui eesmärk on kaalu tõsta, siis võib vähem liikuda. Kulturist Ott Kiivikas on öelnud: „Kui sööd, siis kulutad. Kui kulutad, siis sööd.” Selle mõttekäigu juures võiks pidada meeles ka seda, et tulemust ei taga ainult toitumise ja treeningu tasakaal, vaid ka toitainete tasakaal näidustatud jaotuse alusel, mis on oluline keha normaalsete metabolismiprotsesside toimimiseks. Lihasmassi kasvatamisel võib esialgu vajaminev täiendav toiduenergia tunduda hirmutav, kuid seda aitab mõista hiljem peetav dieet.

Naiste tulemuslikkust fitnessis soodustab organismi normaalse talitluse juurde jäämine ehk hormonaalsetest kontratseptiividest hoidumine, mis on n-ö vastupidine biohäkkimine.

Nagu eespool öeldud, lisatakse vitamiinid ja mineraalained toitumiskavasse hetkel, mil alustatakse võistluseelse dieediga. Seda tehakse siis, kui päevast vitamiinide ja mineraalainete vajadust ei suudeta toiduga katta. Sellisel juhul kompenseeritakse puudujääk fitnessisportlase jaoks sobiva toidulisandi või preparaadiga, millele on tihti omane vähendatud suhkru- või rasvasisaldus.

Mõnel juhul tuleb biohäkkimine mingil viisil peatada, et seda saaks rakendada teisel moel. Nimelt soodustab naiste tulemuslikkust fitnessis organismi normaalse talitluse juurde jäämine ehk hormonaalsetest kontratseptiividest hoidumine, mis on n-ö vastupidine biohäkkimine. Beebipillide kasutamine võib ajada keha ning sh emotsioonid segadusse – ühelt poolt püütakse toituda ja treenida vastavalt organismi normaalsele talitlusele, et tagada parimad tulemused fitnessi alal, kuid hormoone mõjutavate tablettide kasutamisega viiakse keha just loomupärasest rütmist välja.

Tervis ennekõike

Fitnessis ja kulturismis või üldse spordis võidakse pookida biohäkkimisele külge midagi kohutavat või ekstreemset, midagi lubamatut ja kurja. Üheks selliseks biohäkkimise mitte just parimaks tavaks loetakse steroidide kasutamist, mis varjab endas „kergema” tee valimise ning kulturismis eesmärgini jõudmise kõrval ka ohtu tarvitajale. Näiteks selliste anaboolsete steroidide nagu oksümetoloon, nandroloon ja stanosolool puhul on tegemist retseptiravimitega ning nende kasutamine pädeva spetsialisti järelevalveta võib põhjustada siseorganite kahjustumist ja ka kaltsiumi liigset ladestumist luukoes. Dopinguainetena on need ahvatlevad, sest soodustavad kaltsiumi ladestumist ja tagavad tõhusama valgusünteesi, suurendades vöötlihaskoe massi ja jõudlust.[1]

Mul õnnestus rääkida tänavuse Eesti juunioride bikiinifitnessi meistritiitli võitja ning Rumeenias juunioride maailmameistrivõistlustel viiendale kohale tulnud Marleen Talivätsinguga tema kogemusest. Marleeni teekond algas ligikaudu kaks aastat tagasi ja tema eelarvamused hõlmasid samuti mitmete preparaatide tarvitamist, kuid läbitud tee pakkus hoopis optimeeritud toitainetega toidukordi, tugevaid jõutreeninguid ning piisavat ja kvaliteetset und. Võistlusdieedi ajal lisandus fitnessisportlase kavva ka kardiotreening (mille kestust muudeti vastavalt vajadusele ja sellele, kuidas keha biohäkkimisele reageeris) ning jõutreeningute puhul mindi üle tugevalt trennilt pigem raskuste säilitamisele, et hoida võimalikult palju lihasmassi samal ajal keha liigselt koormamata. Katsumusterohkeks perioodiks peab noor sportlane pikka kaloridefitsiidis olemist võistlusdieedi ajal, mil emotsioonid kõiguvad üles-alla ning tagaplaanile tuleb jätta muud üritused ja suurel määral ka eraelu. Edu tagab parima võimaliku keskkonna loomine, et kaitsta keha tulemusliku vormini jõudmisel liigse koormuse eest.

Parim sooritus ei ole eetilises raamistikus biohäkkimisega tegelemise ainus pluss. Lisaks heale visuaalsele või tajutavale vormile ei kujuta mõnusalt tunnetuslik keha süsteemidesse häkkimine ohtu füüsilisele ega vaimsele tervisele. Parim lahendus on tervise edendamise teemal arstiga konsulteerimine, sest tema on spetsialist. Ent ka iseseisvalt väikseid ja üldiselt spetsialistide tunnustatud samme astudes on võimalik saavutada soovitud edu. Kui optimeerida päevarutiini (söögikorrad, treening ja liikumine, töö, mõttetegevus, puhkus), on ehk võimalik avastada igavese elu saladus.

Universaalseteks julgen nimetada biohäkkimise võimalusi seoses igapäevase aktiivse liikumise (jõutreening, aeroobne tegevus, keha rutiinne ehmatamine ekstreemsustega, nagu talisuplus), toitumise ja unevajadusega, kuid konkreetseid võtteid tuleb personaliseerida vastavalt inimese eesmärgile ning keha vajadustele. Biohäkkimise sügavamat maailma on avanud eestlane Siim Land, kes oskab täpsemalt rääkida, mis on tõhusad biohäkid ning milline on nende füsioloogiline või biokeemiline taust. Julgen soovitada ka põnevaid ja arendavaid mõttekäike Instagramis ning YouTube’is tegutsevalt personaaltreenerilt ja koolitajalt Siim Verilt, kes krooniti sel aastal Eesti meistriks klassikalises kulturismis.

Biohäkkimise vallas või ükskõik millises tervisega seotud tegevuses või tegevusetuses tuleks jätta meelde, et meie tervis on osa meie lähedaste tervisest. Mõelgem siis, kas meie valikud võivad soodustada võimalikke eetilisi konflikte või edendame hoopis tervist ja seltsielu oma terviseotsustega nii tööl, kodus kui ka laiemalt keskkonnas ja kogukondlikul tasandil.

[1] Anaboolsete steroidide (kuri)tarvitamine väljaspool meditsiinilisi näidustusi on ohtlik! – Ravimiamet, 16.04.2009.

Renar Kihho on värske asjahuviline biohäkkimise alal ning usub inimkeha võimesse mitmekülgselt areneda. Igapäevaelus tegeleb Renar inimese keha mõistmise, toidumaailmas katsetamise ning tervema keskkonna nimel tegutsemisega.