20 aastat kätt eesti muusikaelu pulsil hoidnud ja nii mõnelegi uuele artistile esimesed tuleristsed teinud veebiportaalist Rada7 saab septembris ajalugu, kuid selle jalajälg ei kao alternatiivmuusikaskeene pinnaselt ilmselt niipea.

„Rada7.ee on Eesti vägevaim muusikaleht,” ütleb meile Rada7 ametlik tutvustus. Alternatiivmuusikat kajastaval portaalil ja foorumil täitub peagi kahekümnes ja viimane tegutsemisaasta. 6. septembril Sveta Baaris peetava sünnipäevapeo ajal tõmmatakse lehe juhe seinast ning sel põhjusel tasub ette võtta ekslev heietamine selle eesti muusikaloos olulise nähtuse teemal.

Kunagi mitte väga ammu käituti internetis hoopis teistmoodi kui tänapäeval. Iga endast lugupidav inimene kirjutas omale Notepadis kodulehe ning võrdlemisi populaarne sotsiaalmeedia vorm olid jututoad. Ühes säärases, nimelt noorte kristlaste vestluskanalis #jeesustreff, puutusin ma aastal 2004 esimest korda kokku Rada7-ga.

Rada7 nime taga oli peidus aga juba viis aastat tegutsenud muusikaportaal. Esiti aadressil www.hot.ee/rada7 pesitsenud lehekülje pani käima peamiselt Noarootsi Gümnaasiumis käivate teismeliste nu metal’i austajate sõpruskond. Portaali sihikindlalt selle hällist hauani juhtinud Ivo Kiviorg (kasutajanimega ivo) ütleb nii: „Üldiselt on see ikkagi olnud naiivne hobi, mis sai alguse ideest, et vaja oleks kohta, mis kajastaks muusikat, mis on hea. Nii subjektiivne kui see omakorda pole.”

Ivo ettevaatlikust subjektiivsuse diskleimerist hoolimata oli ja on tegu žanriliselt ning maailmavaatelt üsnagi avatud ettevõtmisega. Kui nüüdseks on üldine kultuur hakanud radaseitsmele lähemale jõudma, siis nullindate alguse poole ei sobinud eri muusikaskeenedel veel teinekord omavahel väga hästi läbi saada. Rada7, olgugi et peamiselt alternatiivsemate suundade rokist tõukununa, on peamine süüdlane selles, et tänapäeval tajume me eesti alternatiivmuusikaskeenet palju ühtsemana. Portaali üks autor Stanislav Barashev (kasutaja MC Stan B) kirjeldab seda nii: „Tuli kokku kamp sõpru, kelle kirg muusika (mitte mõne konkreetse žanri) vastu oli nii tugev, et nad olid nõus 20 aastat erinevaid skeenesid nõu ja jõuga toetama.”

Nõu ja jõuga pole end tagasi hoidnud ka radaseitsme foorumi kasutajad. Küsimuse peale, mis on Rada7 pärand, vastab MC Stan B: „Võib ju rääkida, kuidas maailm liigub nii kiiresti ja peale tuleb palju uut muusikat, aga artistile/bändile on uskumatult oluline tagasiside. Ma usun, et võib-olla see jääbki Rada7 pärandiks. See on koht, kus artist ei saavutanud ehk oma esmast kuulsust, aga tuleristsed sai kindlasti.” Kriitika on foorumis sageli üsna otsekohene ja see on õhema nahaga muusikuid teinekord pisut vapustanud. Üldiselt ei tasu seda siiski õeluseks pidada. Olen hoopis tähele pannud, et pigem saadab just neid noori artiste, kelle esimesi samme Rada7-s mingil põhjusel kollektiivselt ülistatakse, oht pärast haibihooaja lõppu skeenes ja endas pettuda.

Julgeid sõnu jätkub foorumis kaasmaalastest muusikute kõrvalt heldelt ka kõigile teistele. Aeg on üldist suhtumist ehk mõnevõrra silunud, kuid Rada7 vaib ei kipu lumehelbekeste elu eriti lihtsaks tegema. Suurt osa foorumis toimuvast sobiks kirjeldada sõnapaariga „intelligentne ilkumine”. Kuigi mitte kõik seal toimuv pole ei ilkumine ega ka ilmtingimata kuigi intelligentne, jooksevad kasutajate jutust jõuliselt läbi just need jooned. Seejuures viisil, mis ei välista samal ajal asjalikku diskussiooni ja endast väga erinevate ilmavaadetega inimeste rahulikku ärakuulamist. Praegustes kapseldunud netikogukondades aega veetes tasub meeles pidada, et viisakus, heasoovlikkus ja huumor võivad võtta väga erinevaid vorme.

Nagu võib arvata, arutletakse foorumis peamiselt kõige hea ja halva üle, mis toimub kohalikus ning kaugemas muusikamaailmas. Lisaks on valikus veel kasutajate kirjutatud luuletused, mammutteemad „Päevapoliitika”, „Nädala teadus- või tehnouudis” ja „Narkootikumid” ning ehk paljude jaoks kõige ehedamat radaseitsme vaimsust kandev alafoorum „hala ja läbu”. Seda viimast võlumaailma näevad vaid registreeritud kasutajad ja sealt leiab olulisi pärleid, nagu „Mike Emelai läks just aknast mööda….jõhker”, „kuhu kõige parem lötakas lasta on?” ning 13 aastat õhus olnud küsimus „mis see krt tartus haiseb?”.

Foorumis toimuv ongi paljude jaoks see põhiline radaseitse, kuid lehel on ka kureeritud ajakirjanduspool, kus avaldatakse muu hulgas intervjuusid, arvustusi ja muusikasoovitusi ning võimaldatakse eesti artistide loomingut eelkuulata. Kahekümne aastaga on Rada7-st kujunenud oluline allikas, kust uudised liiguvad edasi teistesse Eesti väljaannetesse. Portaali üks autor ja fotograaf Evert Palmets (kasutaja evertp) räägib: „Rada7.ee pärand on kindlasti alternatiivsema muusika levik ja skeene käimalükkamisele kaasaaitamine. Südameasi oli, et kõik toimuv kajastuks ka meie lehel.”

Radas on artikli kirjutamise ajal 27 809 registreeritud kasutajat, kuid arvata võib, et mingil määral on selle lehega kokku puutunud pea igaüks, kes eesti alternatiivmuusikaelus kaasa lööb. See on väga tubli tulemus, eriti arvestades, et portaal elatub ainult vabatahtlikust tasustamata tööst.

Siit jõuamegi lõpu juurde. „See, mis tõi siia, ei viinud enam edasi ja edasiviimiseks ühtegi head mõtet ei tekkinud,” parafraseerib Rada7 ajakirjanik ja disainer Rene Kolmteist (kasutaja Rene13) üht ekspresidenti. Kakskümmend aastat palgata rabelemist ning muutuvad ajad ja kombed viisid otsuseni leht humaansel kombel magama panna.

„Juua täis peaga sai see alguse, eks nii see ka lõpu leiab. Ma tahan sellega öelda, et me ei mõelnud seda kunagi nii surmtõsiselt, kui vahel võib-olla välja paistis,” räägib Ivo. Rada7 kaudu tekkinud sõprused ja perekonnad loodetavasti šoki tagajärjel ei purune. Pigem jääb pärast stiilset lõppu alles palju huvitavam, tervem ja aktiivsem muusikaskeene, mis oleks ilma radaseitsmeta hoopis midagi muud.

Paul Lepasson (kasutaja fumie) on kultuurikorraldaja, diskor ja lutsusportlane.