„Retsept” on rubriik, kus erinevad tuntud ja vähem tuntud inimesed jagavad oma teadmisi sellest, kuidas eluga toime tulla ja võtta sellest aeg-ajalt või ka pidevalt maksimumi.

Kõige olulisem komponent on hingamine. Hingamine seab paljuski seljanka iseloomu – tema maitse, kestuse ja kvaliteedi. Hingamisega on see hea, et teda ei pea kaugelt otsima; ei ole vaja poodides kolada, et leida õiget hingamist. Igaühel on oma hingamine juba olemas. Ja see on nüüd iga supikeetja vaba valik, millises sügavuses ja rütmis hingamist doseerida. Üldiselt on nii, et mida vabam on hingamine, seda rohkem on seljankas mänguruumi.

Teine oluline komponent on loomulikult vesi. Seljanka koosneb ca 70% ulatuses veest. Meil Eestis on see privileeg, et vesi on suhteliselt kvaliteetne ning seda jagub kõigile. Maailmas leidub ka kohti, kus polegi võimalik korralikku seljankat keeta, sest puudub ligipääs puhtale õhule ja veele.

Seljankateol võib ette tulla – ja see on paratamatu – ebasoodsaid asjaolusid. Probleemid temperatuuriga on tänapäeval sagedased. Tuleb kõle tuul ega lase sellel leegil põleda. Vahel on jälle liiga kuum, see pole ka hea, sest me ei taha, et meie seljanka liialt tahkuks või suisa põhja kõrbeks. Temperatuuri aitab reguleerida regulaarne liigutamine (kulinaariakirjanduses tuntud ka kui „segamine”). Siin on vaja nüüd igal kokal taas ise ära tunda, mis masti liigutamine tema seljankale parasjagu sobib. Eks ta nõuab jälle pisut eksperimenteerimist, kuid rõhutan siinkohal algkomponendi HINGAMISE olulisust. Ideaalne, kui saaks liigutamise hingamise järgi käima.

Niisiis, seljanka eeldused: hingamine, vesi, paras temperatuur, liigutamine. Mida veel seljankasse „segada”? Sõltub täielikult olukorrast ja vajadustest. Isiklikult meeldib mulle praegu ohtralt visadust ja julgust sisse lõigata. Pole midagi plassimat kui uje seljanka (mõnda see jällegi erutab, tajudes selles teatavat seksikust). Vahel, kui on vaja seljanka suhtes kiireid otsuseid teha, aitab just seesinane tragidus, teisisõnu usinus. Seejuures ei tohi kunagi unustada rahu, mis saavutab usinusega kauni harmoonia. Rahuga on positiivne veel see, et baastoorainete doseerimisel tekib see teatavate seljankasiseste reaktsioonide tulemusel iseeneslikult. Nagu rahugi, sobib seljankasse imehästi huumor. Pärimuse järgi keedeti esimene seljanka ennemuiste praegustel Edela-Komi aladel. Komidel on siiani ütlus, et sügavaim tõde lasub naljakaimas seljankas.

Minu jaoks väga oluline komponent on muusika. Muusika toob sisse teistsuguseid rütme, tundeid ja nägemusi. Muusika avardab seljankat ning küllastab teda erinevate toonidega. Kui sa ei ole veel muusikat oma seljankas kasutanud, siis soovitan soojalt! Kahtlemata kuula enne oma seljankat, et kindlaks teha, millist muusikat tarvis läheb.

Inimestele on omane seljankat koos keeta. Harvad on need korrad, kus seljankad saadakse täielikult sünkrooni. Pidevalt kohtame neid, kes tahavad oma seljankat teistele peale suruda. Leidub arvukalt näiteid nii ajaloost kui ka nüüdisajast, kuidas indiviide, gruppe ja ühiskondi sunnitakse kellegi teise suppi sööma. Kui tunned, et sinugagi midagi säärast toimub, soovitan taas oma baastoorained üle kaeda. Võib-olla ei hinga piisavalt? Või oled kuiv? Figureerib ehk liialt fossiilseid tendentse? Kuidas temperatuuriga on? Just baastoorainete tähelepanuta jätmine viib kõige sagedamini seljanka kvaliteeti alla.

Nii enese kui ka teiste seljankasse tasub suhtuda armastuse ja austusega. Heast seljankast saavad paljud söönuks, ent head seljankat keedetakse terve elu. Pigem mõelda, mida saan mina teha seljanka heaks, kui et mida saab seljanka anda mulle. Lõppude lõpuks, nagu ütleb iidne Harkivi-tagune vanasõna, siis nagu küla seljankale, nii ka seljanka külale. Head isu!