Kaks suve toimunud pop-up muusikafestival Acoussion Live on saanud endale kevadise kaaslase Acoussion Springi näol, mis toimub juba sel reedel, 7. aprillil Lennusadamas. Viiel „laval” astuvad üles kuus artisti: Brasiilias sündinud ning Saksamaal tegutsev Dillon, NOËP, Vaiko Eplik, Marie ja Raul Vaigla, The Boondocks ning iiri lauljatar Sive, kodanikunimega Sadhbh O’Sullivan. Just viimasega tegi festivali eel juttu Oliver Lomp, et uurida, kellega on nii kergdžässi, folgi kui barokkpopi alla lahterdatud muusiku puhul täpsemalt tegu.

Kes on Sive?
Sive on Iirimaalt pärit laulukirjutaja, laulja ja muusik.

Kuidas sa muusikaga tegelema sattusid?
Klaverit mängisin juba väikesest saadik, aga kui 13-aastaselt esimese kitarri sain, teadsin, et millegi muuga ma tegeleda ei tahagi. Ma polnud sotsiaalselt kuigivõrd enesekindel ja muusika oli mulle väljendusvahendiks, mis viis mu kokku erinevate inimestega, kellega mul mõndagi ühist oli.

Kas muusika on su ainus „töö”?
Jah, olen õnnega koos, sest saan muusikat tõepoolest oma tööks nimetada. Kuid enda lugude kirjutamine pole mu ainuke töö – olen alati teadnud, et tahan muusikaga tegeleda täiskohaga, samas pole ma kunagi tahtnud luua laule, mis oleksid kommertslikud või tulutoovad, seega olen pidanud otsima muusikale oma elus ka teistlaadi rakendusi. Praegu tegelen muusikasessioonidega eakatele, osalen muusikateraapia projektides, juhatan kogukondlikke laulukoore ning viin läbi töötube. Naudin seda kõike!

Millisesse muusikažanrisse sa oma loomingu liigitaksid?
Sellele küsimusele on alati raske vastata. Mõned mu laulud on üpris rahvalikud, samas teen ka džässilikumat ja alternatiivsemat muusikat. Seda ongi nimetatud kergdžässiks, folgiks ja barokkpopiks. Minu arust sobivad kõik need terminid.

Kes on sind muusikaliselt mõjutanud? Kust sa inspiratsiooni ammutad?
Mu eeskujud vahelduvad pidevalt. Kui muusikategemisega alustasin, meeldisid mulle sellised bändid nagu Pearl Jam ja Nirvana, nende rokilikke mõjusid on vahel vist siiani märgata. Praegu aga kuulan selliseid artiste nagu Jesca Hoop, Ayub Ogada, Snowpoet, Tord Gustavsen, Ella Fitzgerald ja Bill Withers. Mind inspireerib muusika, mis raputab, mis on pärit kusagilt mujalt maailmast ja harjumatu kõlaga. Peale muusika aga leian inspiratsiooni ka raamatutest, dokumentaalfilmidest, vestlustest või kas või jalutuskäikudel ja kohvijoomistel ümbritseva jälgimisest.

Millised on sinu sõnumid kuulajatele?
Mis puutub žanritesse, siis ma olen veidi kameeleonilaadne, seega tahaksin paluda kuulajatelt, et nad oleksid avatud ning loodan, et igaüks leiab mu muusikast midagi enda jaoks, mis see ka poleks. Küllap on paljudel mu lauludel ka filosoofiline sõnum, aga sellele ma eraldi keskenduda ei tavatse. Usun, et inimesed jõuavad oma tõlgendusteni ise ning on alati huvitav, kuidas keegi mõnd laulu mõistab, ilma et mina teda eraldi mõjutanud oleksin.

Milliseid pille sa mängid?
Alustasin klaverimängust ning teismelisena läksin üle kitarri peale. Hiljem mängisin mõned aastad bändis basskitarri. Mõnda aega ka saksofoni, kuid kortermajja kolides pidin sellest loobuma, see oli lihtsalt nii vali. Laulude kirjutamisel meeldib mulle kasutada erinevaid instrumente, viimastel aastatel olen kätte võtnud ka mandoliini, kalimba ja ukulele.

Kas mäletad, millal sa oma esimese muusikariista said?
See polnud mu esimene muusikariist, aga mäletan, kui sain 18-aastaselt kätte Fender Stratocasteri, mille olin endale tellinud. Kibelesin seda hirmsasti ühe kontserdi ajaks kätte saama, aga see polnud õigeks ajaks valmis. Paar päeva hiljem, kui olin kõnekeskuses tööl, tuli sõnum, et pill oli valmis saanud. Mu elevus oli kirjeldamatu!

Milline on kõige võimsam emotsioon, mille sa muusikast saanud oled?
Ühte eraldi välja tuua ei saakski, pean kõiki muusikast saadavaid emotsioone võrdselt tähtsateks – olgu need siis õnnejoovastus, lõõgastumine, kurbus või viha. Minu arvates on juba see, kui muusika sinus mingi tunde äratab, iseenesest võimas.

Kas Tallinna kontsert on sinu jaoks millegi poolest ka eriline?
Mul on peagi uus album ilmumas, kannan ette mõned lood ka selle pealt. Lisaks on mul plaanis esitada mõned kaverid – tahan tuua publikuni Iiri muusikat omas tõlgenduses.

Millised on sinu lemmikud muusikute, bändide ja albumite hulgast?
Neid on palju. Osasid mainisin juba ülalpool, lisaks olen õnnega koos, et Iirimaal on mu ümber palju suurepärast muusikat. Mõned mu lemmikud viimastel aastatel siin ilmunud albumite hulgast on Sam Jacksoni „Sharp & Flat”, Inni-K „The King Has Two Horse’s Ears”, Colm Mac Con Iomaire’i „Agus Anois An Aimsir”, Mary and the Pigeonsi „Into Air” ja Lisa Hannigani „At Swim”.

Kuidas suhtud interneti rolli muusikaäris?
Võib ju väita, et internet muudab muusika teatud mõttes odavamaks, kuna kõike saab kätte kiirelt ja tasuta, mistõttu kipume muusikat pigem sirvima kui kuulame seda süvenedes ja lastes sellel enda külge kasvada. Teisalt aga on internet fantastiline, sest ilma selleta ei jõuaks meie, iseõppinud muusikute looming mitte kuidagi maailma eri nurkadesse. Kui poleks internetti, ei oleks ma ilmselt ka Tallinnasse tulemas!

Kes on Sadhbh O’Sullivan?
Sadhbh O’Sullivan on… Iirimaa Kildare’i maakonnast, Naasi linnast pärit inimene. Ta armastab lugeda raamatuid (praegu on käsil Arundhati Roy „Väikeste asjade jumal” ja Steven Mitheni „Laulvad neandertallased”), jalutada oma koeraga (tal on springerspanjel nimega Ace) ja oma köögis tantsida. Samuti armastab ta endale hankida erinevaid muusikariistu ning hetkel võitlebki kiusatusega osta lüüra, et rahuldada oma veidrat huvi keskaegse muusika vastu.

Millised on su tulevikuplaanid nii Sive’i kui ka Sadhbh O’Sullivanina?
Sive’ina annan ma maikuus välja uue albumi ja kavandan Iirimaal turneed, et see võimalikult paljude kuulajateni jõuaks. Võtan albumist eksemplare kaasa ka Tallinnasse, nõnda võib öelda, et selle ametlik esmaesitlus toimubki Eestis! Sadhbh O’Sullivanina asutasin just uue laulukoori dementsuse all kannatavatele inimestele ja loodan, et lähikuudel läheb see käima. Samuti õpin ma joogatreeneriks – jooga ja muusika on kaks asja, mis mind terve mõistuse juures hoiavad ja loodan leida mooduse neid mõlemat oma töös ühendada!

Ütle ühe sõnaga, mis on muusika.
Ainult ühega?! See pole lihtne. Tervendaja.

Tõlkis: Liis Epler
Festivali info leiad siit.