Eesti kaasaegse kirjanduse huvilistel on põhjust tähelepanelik olla, sest ilmumist on alustanud kaks uut ajakirja ELLA (Eesti Lühilugude Ajakiri) ja JESS (Journal of Estonian Short Stories), esimene neist eesti-, teine ingliskeelne. Uute omaalgatuslike kirjandusväljaannete eesmärgiks on tugevdada sidet eesti kirjanduse ning sellest huvituva ingliskeelse lugejaskonna vahel ning muuta eesti kirjanduse tõlked ja eestlaste poolt loodud ingliskeelne kirjandus taskukohasema hinnaga kättesaadavaks. Sealjuures on ajakirjade toimetus seisukohal, et ELLA ja JESSi autorid peavad saama oma lugude eest ka väärilist honorari. Ajakirjad esialgu ilmselt poodidesse ei jõua, küll on neid aga võimalik tellida otse toimetusest. Esimesi numbreid jagatakse soovijatele aga sootuks tasuta. Küsimustele vastab väljaandja MTÜ Villane Raamat.

Mis ajendas neid ajakirju looma?

Nagu selliste ettevõtmistega olema kipub, on ka ELLA ja JESSi loomisel üpris pikk eellugu. Lühidalt öeldes tekkis kummalgi asutajaliikmel, James Baxenfieldil ja Sandra Saulil, esialgu teineteisest sõltumatult soov hakata välja andma kirjandusajakirja. Sandra oli juba mõnda aega kirjastamisega tegelenud ning mõelnud ka uue eestikeelse kirjandusajakirja loomise peale. James oli Eestis varem elanud, õppinud ja töötanud, kuid JESSi idee tekkis tal hoopis Budapestis. Ungaris õpingute lõpetamise järel otsustaski ta siia tagasi kolida. Samal ajal pani ta tähele, et ingliskeelse eesti kirjanduse hind pole eriti taskukohane, olgugi et antakse välja selliseid ajakirju nagu Estonian Literary Magazine, kust on võimalik lugeda kaasaegse eesti kirjanduse ülevaateid ning autorite loomingut tutvustavaid artikleid. Kuigi saadaval on mitmeid häid ilukirjandustõlkeid, on need suhteliselt kallid.

Kui James rääkis Sandrale, et tal on soov hakata avaldama eesti autorite loomingust koosnevat ingliskeelset JESSi, sai ta vastuseks, et Sandragi on uue samalaadse eestikeelse ajakirja asutamise peale mõelnud. See et eestikeelse ajakirja nimeks sai lühendatult naiselik ELLA, oli puhas juhus. Sõsarajakirjade idee oli aga igatahes sündinud. „Sõsaratega” on tegemist seetõttu, et kuigi ajakirjad on omavahel seotud, on need siiski iseseisvad väljaanded.

ELLA ja JESS on läbinud oma arengus sellest hetkest saati mitmeid muutusi (suuresti rahalistel põhjustel), kuid „sõsarajakirjade” kontseptsioon on siiski säilinud. Leidsime koos, et nii on võimalik täita mitmeid lünki, mida Eestis juba olemasolevad väljaanded praegu ei tee: muuta eestikeelne kirjandus hõlpsamini kättesaadavaks nii võõramaalastele kui ka välismaal elavatele eestlastele ja ühtlasi neile eestlaste järeltulijatele, kes ei räägi eesti keelt enam emakeelena, jne. ELLA ja JESS püüavad rajada mitmel moel sildu eesti kirjanike ja eesti kirjandusest huvitatud lugejate vahele.

Praegu tegeleb Villane Raamat oma tegevusvälja laiendamisega, arendades loovkirjutamise programmi, mille sihtgrupiks on vaesemates piirkondades elavad eesti noored. Programmi nimeks saanud „Etc.” on lühend fraasist expression through creativity (eneseväljendus läbi loomingulise tegevuse), mis on ka selle ettevõtmise üks peamisi eesmärke. Ühtlasi soovime luua soodsa keskkonna mitteformaalseks keeleõppeks. Programm koosneb eesti- ja ingliskeelsetest töötubadest, mis toimuvad nendes Eesti paikades väljaspool Tallinna ja Tartut, kus noortel on vaba aja veetmiseks ehk mõnevõrra vähem võimalusi. Neid korraldavad avaldatud ning kogenud autorid. Peame parasjagu koostöö asjus aru ka mitmete kunstnikega (peamiselt Tartust), kes on tundnud „Etc.” programmis osalemise ning selle haarde laiendamise vastu huvi. Loodame, et programmiga on võimalik alustada kevade lõpus.

Kas esimese kutse peale saabus toimetusse palju kaastöid? Kui tihe oli valikusõel?

Lugusid saabus kokku üle viiekümne. Nende hulgas oli ka miniatuure, mida plaanime käsitleda eraldi žanrina mõnes tulevikunumbris. Nii mõnigi autor saatis mitu lugu või lausa oma kogumiku. Nende valimisel oli kaks vooru, mille käigus kahanes arv poole võrra.

Kaasautorite nimekirja vaadates tundub, et tegemist on pigem nooremapoolsete kirjutajatega.

Väljavalitud juhtusid olema seekord tõesti nooremapoolsed, aga töid saabus erinevate põlvkondade esindajatelt (ja nende seast jõuti ka teise vooru).

Kes toimetuses töötavad?

Siiani on toimetus koosnenud nii Eestis kui ka välismaal elavatest vabatahtlikest. Näiteks üks meie korrektoritest on pärit Hispaaniast ja lõpetanud inglise keele ja lingvistika eriala. Meie tegevtoimetaja Martin Nõmm õpib aga magistrantuuris inglise keelt ja kirjandust.

Kes on ajakirjad kujundanud?

Kindlat kujundajat meil praegu tegelikult polegi. Üldise kontseptsiooni mõtles välja James, kes on MTÜ Villane Raamat kaasasutaja ning juht. Keskne värvilahendus koosneb sinisest, mustast ja valgest (valitud Eesti lipuvärvide järgi), lisaks kasutame ka erinevates toonides pruuni. Promomaterjalidel ja esimeste numbrite esikaantel on ajakirjade nimed 90-kraadise nurga all, otsustasime seda varakult tekkinud kujunduselementi ka edaspidi hoida, kuna see on suhteliselt äratuntav. Loodame, et kui ajakirjad kasvavad, saame teha koostööd ka mõne kujundajaga, kes soovib ELLA ja JESSi väljanägemist edasi arendada ning võib-olla ka „Etc.” programmis kaasa lüüa. Villase Raamatu sinist rukkilille kujutava logo valis samuti välja James, teostuse autoriks on Tartus elav kunstnik Kristiina Sirkel.

Kus on ajakirjad trükitud?

Ajakirju trükitakse Eesti Trükimuuseumis, millega James on juba mõnda aega seotud olnud. Pilootnumbrite puhul kasutati nii tänapäevaseid kui ka traditsioonilisi lahendusi, ent edaspidi loodame trükitehnikaid varieerida – eriti kui trükimuuseumil õnnestub päästa Tallinnas Polymeris asuvad trükipressid, mille saatus on praegu veel lahtine.

Kus hakatakse ajakirja levitama ning milline on hind?

Mõlemad ajakirjad saab tellida endale koju otse Villasest Raamatust. Kuigi sooviksime, et ELLA ja JESS jõuaksid müügile ka raamatupoodidesse, pole see majanduslikult praegu võimalik. Seda põhjusel, et soovime autoritele viisakaid honorare maksta ning finantseerida ka Eesti noortele suunatud loovkirjutamise programmi „Etc.”.

Hind sõltub tellija asukohast: Eestis on aastatellimuse hinnaks 6 eurot, Euroopa Liidus 10 eurot ning igal pool mujal 14 eurot, hinnad sisaldavad ka postikulusid. Aastatellimus koosneb kahest numbrist (ilmuvad veebruaris ja septembris), mis kätkevad kumbki 12 lühijuttu.

Kristiina Sirkel Villase Raamatu logo kohta

Ükskord, oli vist päikseline suvepäev, küsis James mu käest, kas mul oleks võimalik tema mittetulundusliku kirjastuse tarbeks üks linoollõige teha. Kuna tegemist oli hea sõbraga ning projekt tundus mulle huvitav, olin ettepanekuga nõus. Idee kasutada logona rukkilille tuli temalt ning see mõte meeldis mulle väga. See on ilus lill, mida on võimalik igal suvel õitsemas näha, ning ühtlasi on see ka sümbol, mis juhatab meid tagasi juurte juurde. JESS ja ELLA põhinevad samasugusel ideel: et eestlased saaksid rääkida lugusid nii nendest asjadest, mis juhtusid ammu aega tagasi, kui ka neist, mis on leidnud aset alles hiljuti; lugusid asjadest, mida me enam ei mäleta, või neist, mis meid igapäevaselt vahetult ümbritsevad; lugusid nii olnust kui ka olevast; lugusid, mis on pärit siitsamast – või kusagilt hoopis kaugemalt.

Kiika ka Villase Raamatu blogisse.