Reedel, 11. juunil toimub Tallinnas Von Krahli Teatris esmakordselt Eesti muusikaturu fookuspäev, mis toob kokku kodumaise muusika- ja kultuurivaldkonna esindajad. Keskendutakse kodumaise muusikasektori ja -ettevõtluse taastumisele ning uutele valdkondlikele arengutele. Samal õhtul selguvad PROTOs Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad 2021 (EMEA) võitjad. Uurisime EMEA peakorraldajalt, Music Estonia tegevjuhilt, mis seisukorras ettevõtjad tulevikule vastu lähevad.

Sulle on see Music Estonia tegevjuhina esimene kord EMEA auhindade jagamist korraldada. Näib, et olete asja sel aastal suuremalt ette võtnud. Oli see tänavu omaette eesmärk tegijaid rohkem esile tõsta?

Tõeliselt hea meel on alustuseks kuulda, et meie poolt esmakordselt eestveetav tunnustussündmus paistab silma! Jah, oleme seadnud eesmärgiks sel aastal nii palju kui võimalik meie häid tegijaid muusikatööstuses tervikuna esile tõsta ja see peakski olema meie jätkuv eesmärk igal aastal. Kui vaatame muusikavaldkonna arengut mitme aasta perspektiivis, siis võiksime mõelda just laiemalt erinevatele viisidele selle toetamiseks – tunnustus on minu meelest üks väga oluline aspekt, mis valgustab läbi erinevad tegijad, nende saavutused ning toob lavale kõik need inimesed, kes tegutsevad muidu kulisside taga, alustades sündmuste korraldajatest ja kontserdipaikadest ning lõpetades muusikaprodutsentide, heli- ja valguskunstnike ja muusikamüüjatega. Tänavune aeg on näidanud, kui mitmest lülist koosneb valdkond tervikuna ja kui suur see tegelikult on. 

Üks asi on tegijate tunnustamine nende laureaadiks nimetamisega, aga milline võiks olla ettevõtlusauhindade jagamise laialdasem mõju?

Muusikaettevõtluse auhinnad peaksid suuremas plaanis andma hoogu meie valdkonna professionaliseerumisele läbi teadlikkuse tõstmise ja erinevate tegevusalade märkamise. Kui seda valdkonda esindavad isikud ja ettevõtted on motiveeritud ja tunnustatud ning nende nähtavus kasvab, võib väita, et suureneb muusikavaldkonna areng ning edukus tervikuna. Teisalt, kui avalikkus tajub muusika tugistruktuure tervikuna ja valdkond on edukas, loob see võimalusi arendada selle ala tööturgu ja ameteid ning tõsta teadlikkust meie noorte tegijate seas – anname seeläbi rohkem valikuvõimalusi oma ala spetsialistidele laiemalt tegutsemisvalikuid leida. 

Kui vaadata selleaastaseid nominente, siis kui palju näib nende puhul rolli mängivat koroonaaegne tegevus ja oskus olukorraga toime tulla? Kuidas muusikavaldkonnas tegutsejad selle kohanemisega sinu hinnangul hakkama on saanud?

Korraldust üle võttes vaatasime me nüüdsete kaaskorraldajate, Eesti Fonogrammitootajate Ühingu ja Eesti Autorite Ühinguga, samuti partneri Tallinn Music Weeki esindajatega, uuesti üle hindamiskriteeriumid ning tegevuse hindamisel arvestas nii esimese kui ka teise vooru žürii kandidaatide tegevuse võimalikkusega eelmisel aastal. Tõepoolest toodi sel aastal kandidaatide ülesseadmise põhjendustes väga palju välja just nutikaid lahendusi ja tegevust piirangutest pungil aastas – neid tegijaid, kel on väga palju kogemust, et võtta riske või muuta enda ärimudelit, et uuenenud maailmapildis toime tulla. Näiteks lisasime selle aasta auhindade sekka esmakordselt ka aasta virtuaalsündmuse. Nominentide seas on erineval suunal tegutsejad, kes leidsid lahendusi, et olla publikuga kontaktis, pakkuda muusikutele esinemiseks võimalusi või produtseerida hoopis midagi uut. Kolme hulka pääsenud tegijate mitmekülgsus näitab, et tegutseti väga mitmel rindel ja palju ning valdkond kohanes. Kohanemiseks tuli leida aga väga palju ühisjõudu ning mõelda koos lahendusi. Valdkond on tugev ja ma usun, et olukord läheb taas paremaks.

Tänavuste nominentide hulgas on suurte tegijate kõrval ka palju väikseid, alternatiivsemaid ettevõtjaid. Milline on Music Estonia koostöö ja suhtlus just selliste väiksemate tegijatega?

Jätkates siit kohe edasi ongi mul hea meel ka sulle nominatsiooni puhul õnne soovida! Rõõm ongi üldiselt selle üle, et nominatsiooni on pääsenud ka väga erinevaid tegijaid – nii suuri kui ka väiksemaid tegutsejaid turul. Näiteks raadiote puhul on hea meel näha nominatsioonis ka veebiraadiot IDA. Soome näiteks tunnustab tihti alternatiivseid tegijaid, et anda neile hoogu juurde. Ma isiklikult usun, et siin on väga oluline leida hea tasakaal – märkama peab tegijaid ikka saavutustest lähtuvalt. Muusikaettevõtluses on tähtis võimekus kaasata valdkonda rohkem ressurssi, näiteks müüginumbrite, kuulajate kasvu kui ka sisulise arendustööga, millega saavutatakse pikaajaline mõju, ressursside kasv ning kujundatakse valdkonda. Hindama ja silmas pidama peab mõlemat ning siis ei erista me suuri väikestest, vaid vaatame kõrvuti nii nende ärilist kui ka laiemat mõju ja saavutusi. Music Estonia osas võib nentida, et kuna suuri tegijaid on meie turul vähem, siis on ka meie liikmeskonnas palju keskmise suurusega ettevõtjaid – korraldajaid, kontserdipaiku, artiste, plaadifirmasid jne. Meie missiooniks ongi saavutada võimalikult laiapõhjaline ja mitmekülgne esindatus, kus valdkonna infovahetus, kontaktid ja võrgustikud oleksid hästi jaotatud ning tegijad saaksid ka üksteise kogemusest rikastuda ning kasvatada seeläbi arengu- ja ekspordipotensiaali. 

Kas pandeemiaperiood on sinu arvates muusikaettevõtjaid ka omavahel rohkem kokku viinud ja ühise eesmärgi nimel tegutsema pannud? Kas tahet koos tegutseda on või pigem tahavad kõik omaette nokitseda?

Ma usun küll, et on pigem kokku viinud. Seda on selgelt näha, et suuremaid lahendusi soovitakse otsida ikka koos ning ollakse väga teadlikud sellest, et kui turg toimib kõigile mõistlikult, siis on võimalik ühiselt tõsta kogu valdkonna võimekust. Üldistavalt võib öelda, et muusikaettevõtjad mõistavad kokku hoida ja saavad aru, millised on need lahendused, mis toovad kasu kõikidele osapooltele ja loovad neile paremad tingimused tegutsemiseks. Kas selleks on siis ürituste toimumist soodustav maksukeskkond, mis on ka riigile pikemas plaanis väga tulemuslik, või koostöö lähiriikidega – nendes küsimustes mõtleme kaasa ning meie live-suuna võrgustik on tänaseks väga hästi tööle läinud. Samuti on hea näide esmakordselt Tallinn Music Weeki poolt koostöös Music Estonia ja valdkonna kollektiivsete esindusorganisatsioonidega korraldatav Eesti muusikaturu fookuspäev, mis näitab selgelt, et valdkond on vägagi huvitatud kokku tulema ning ühiselt olulisi teemasid arutama. Teemadeks kultuuri- ja muusikapoliitika, live-sektori väljakutsed, sündmuste turvalisus, ekspordi anatoomia ja äriplaanid jpm. Koos on ühiselt arutamas palju meie valdkonna tegutsejaid ja on väga hea meel, et muusikaturu päeva veetakse sellisel kujul. 

On see viimane aasta toonud muusikaettevõtluses raske aja kõrval ka mingeid erilisi töövõite ja edasiminekuid?

Töövõiduks võib pidada ilmselt seda, et valdkond on suuremas jaos püsima jäänud. Oht, et kaotame oma pikaajalise kogemusega eksperdid või muusikud oli mingi hetk väga tõenäoline. Mul on hea meel, et neid murekohti võeti kuulda ning riik tuli ka nende oluliste lülide kõrvale, kes toetusest sõltumatult töötasid ning tõid valdkonnale väga olulist ressurssi. Eks ka tervet virtuaalset võimekust on valdkonnas tõstetud, mida võib samuti töövõiduks pidada – oleme jõudnud sammu lähemale üldise digitaalse võimekuse mõtestamisele valdkonnas. Digistrateegia nõuaks igati tähelepanu ja mõtestamist veel palju laiemal skaalal, kuid algus on tehtud. 

Milliseid võimalusi pakub kiire internetti kolimine kohalikul muusikamaastikul tulevikus? Kas virtuaalsündmused on tulnud, et jääda?

Ma arvan küll, kuid need toimivad sageli just hübriidsetes formaatides, kus ülekanne annab võimaluse kontserdi huvitavaks ülesvõtuks ning väga heaks salvestatud materjaliks, mida artistid saavad nii turundus- kui ka arhiivimaterjalina kasutada. Virtuaalsed lahendused aitavad jõuda ka laiema publikuni ning nagu hiljuti läbiviidud muusikakuulamise harjumuste uuring näitas, siis on enamus inimesi valmis veebikontserdi eest ka maksma. See on hea näitaja, kuid ainult virtuaalne maailm ei saa olla ürituse põhituumaks. Inimesed vajavad elamusi, et toita oma vaimset tervist. Hiljuti viibisin Eesti Jazzliidu hooaja lõpukontserdil Vabal Laval, kus astusid üles Janno Trump Conception ja New Wind Jazz Orchestra – ma pole ammu tundnud end nii õnnelikuna, elavas sündmuses on selline tunnetuslikkus, mida puhtalt internet ei asenda. Tulles tagasi virtuaalse maailma juurde, siis see annab tõepoolest korraldajatele ja muusikutele endale väga palju lisamaterjali laiema kuvandiga tööks, võimaldab kaasata laiemat publikuhulka ning jäädvustada väga huvitavat materjali. 

Kui me räägime tänavustest auhindadest, siis kas on veel mõtteis mingeid kategooriaid, keda sel aastal nimekirjas pole, aga tulevikus seal olla võiksid?

Oleme saanud mitmeti tagasisidet, keda võiks veel tunnustada. Näiteks on pakutud veel auhindu nagu muusikavaldkonna turundus- ja kommunikatsioon, lavakujundus, pillimeistrite töö jpm. Oluline on sisse tuua ka regionaalne mõõde. Kohe, kui selle aasta auhinnad saavad jagatud, hakkame koos teiste korraldajatega projekti tagasisidestama ning teeme siit kindlasti mõne ettepaneku edasiseks kaalumiseks. Kuna muusikaettevõtluse auhinnad keskenduvad just valdkonna tugistruktuuride esiletõstmisele, siis on see ülimalt positiivne, et valdkonna inimesed annavad märku, millised ametid vajaksid selle raames veel tunnustamist ja mille arendamisel saame kaasa aidata. Võtame tagasisidet ja ettepanekuid alati suunaga alt üles. 

Suvi on ees ning piirangud hakkavad kaduma. Millised on Music Estonia suuremad eesmärgid suveks ning ülejäänud aastaks? 

Oleme tõesti väga õnnelikud, et olukord hakkab tasapisi taastuma ning usume, et suvi tuleb helge. Selle aja jooksul tuleb aga töötada edasi efektiivsete lahendustega, mis võimaldaksid sektoril tegutseda ja olla valmis sügiseks. Music Estonia eesmärgid suveks on esiteks olla kohal meie suurepärastel festivalidel ja sündmustel ning alustada juulis ühe aastapikkuse Euroopa projekti läbiviimist, mille peamine eesmärk on panustada Eesti ja Soome kontserdipaikade koostöö suurenemisse – kaardistada ja uurida mõlema riigi väikeste kontserdipaikade mõju muusikasüsteemile ja linnaelule. Juunist on meil ka uus Music Estonia haru Live Music Estonia juht Ingrid Stroom, kellel on suur kogemustepagas just Soomest ning live-sektorist tervikuna. Ülejäänud aastal ootavad meid ilmselt ees uued Loov Euroopa voorud, kus oleme kindlasti huvitatud olemast nii partnerid mõnes suuremas projektis kui ka juhtpartneri rollis. Muusikale pööratakse uutel Euroopa perioodidel senisest suuremat tähelepanu, seega on oluline läbi selle valdkonnale võimalusi juurde tuua. Samuti peaks selguma Tallinna kandideerimine UNESCO muusikalinnaks, kuhu oleme samuti muusikaettevõtluse seisukohast strateegiliselt panustanud. Loodame väga, et taastub võimalus olla delegatsioonidega veel sel aastal kohal klassikalise ja maailmamuusika esitlusfestivalidel, kus saame inimesi taas reaalselt kokku viia, kontakte luua ning kohtuda ka teiste meie EU projektipartneritega. Samuti ootame selle aasta TMW-d, kus toome ühiselt siia väliseksperte ning loome koostöös konverentsiprogrammi. Hulga eksperte toob Eestisse ka rahvusvaheline konverents „European Jazz Network”, mida korraldavad Eesti Jazzliit ja Jazzkaar. Music Estonias jätkub ka EASi poolt toetatud arendusprogramm edasijõudnud muusikaettevõtetele ja toimuvad mitmed seminarid. Seega tegevust jagub ja ma loodan, et saame esindus- ja arenduskeskusena olla valdkonnale jätkuvalt igati toeks ka viiruskriisist taastumisel.