Uue aasta alguses on ikka tavaks panna kirja soove ja lubadusi – juba on käidud läbi tulest ja veest, äkki saabub oodatud õnn viimaks ka meie õuele! Nagu ikka, lubame olla ka tänavu tublimad, hakkajamad jne. Hea on see, et sinna, kuhu suunata tähelepanu, tulevad üldiselt ka tulemused.

Helen Tammemäe. Foto: Ken Mürk

Pahem pool on aga asjaolu, et tavaliselt võtab edu saavutamine aega palju kauem kui napp aasta. Inimene ja ühiskond koos temaga ei muutu päevapealt, aga ajapikku toimub areng küll, tuleb lihtsalt olla kannatlik ja järjekindel. Üsna sarnane lugu on ka ajalehe või mille tahes muu tegemisega – üleöö üle oma varju ei hüppa, aga julgus unistada on siiski edasiviiv jõud. Niisiis, head lugejad, lubage meil panna kirja mõned soovid ja lubadused, millega me uuele kümnendile vastu astume.

Kutsusime möödunud aasta kevadel Müürilehes ellu pikkade artiklite ehk nn ankurlugude formaadi, mille eesmärk on süvitsi analüüsida ja avada ühiskonnas parasjagu olulisi teemasid ning nähtusi. Nii kirjutasime aprillis ärevatest nädalatest kultuuriväljal, novembris muutuvatest ideaalidest moetööstuses ja detsembris vaimse tervise abi kättesaadavusest Eestis. Suvekuudel luges meie kaasautor Sanna Kartau osaluseksperimendi korras ainult Uute Uudiste ja Objektiivi portaale, millest sündis oktoobrilehte artikkel „Neli kuud konservatiivide kaisus”. Jätkame sama suunaga jõuliselt ka sel aastal. Toimetuse jaoks on nende lugude tegemine praegu üks suurim väljakutse ja õppimiskoht ning siinkohal tuleb meile kasuks targemate ja kogenenumate nõu. Plaanime teha ankurlugude vallas tänavu koostööd teiste meediaväljaannetega ning kõnetada nendega seeläbi palju suuremat lugejaskonda kui seni. 

Lisaks plaanime panna eesolevatel aastatel rohkem rõhku keskkonnateemade kajastamisele – ennekõike jätkusuutlike keskkonnapoliitikate edendamisele ja ka inimmõõtmelise linnaruumi ning kestlikult kahanevate väikelinnade arenguvõimalustele. Meie eesmärk on, et eestlaste jaoks kultuuriliselt tähtis loodust hoidev mõttelaad jõuaks ka avaliku ja erasektori otsustesse ning et Eesti oleks üle maailma esirinnas nii oma uuenduslike lähenemistega keskkonnahoius kui ka loodusressursside kasutamisega. See on paraku miski, mida ükski siinne valitsus pole suutnud veel ellu viia ja milles jääb sageli ka ettevõtjatel puudu visioonist ja uuendusmeelsusest. Emotsioone on keskkonnateemade ümber palju, lahendusi paraku ette näidata vähe. Me kõik tahame, et Eesti oleks koht, kus on võimalik nautida metsikut loodust ja puhast keskkonda – puutumatuid metsi, rabasid, värsket õhku, puhast vett ning kohalikku jätkusuutlikult kasvatatud toitu. Kanname üheskoos hoolt selle eest, et nende ressurssidega käidaks ümber vastutustundlikult ja et need oleksid olemas ka järeltulevatele põlvedele.

Samal ajal on meie jaoks oluline, et paljude inimeste igapäevane elukeskkond linnaruumis toetaks vaimset heaolu, soodustaks füüsilist aktiivsust ja pakuks mõnusaid kohti, kus veeta aega omaette või koos teistega. Niisamuti see, et elu väljaspool suuremaid linnasid poleks halvemus, vaid, vastupidi, võimaldaks linnaelule alternatiivi rahulikuma, soodsama, kompaktsema, looduslähedasema, ent samal ajal kättesaadavate teenustega elukeskkonnana. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja julgeid visioone, julgustavaid edulugusid, suures plaanis mõtlemist ja väärtushinnangute muutumist.

Jätkame ka ajastule omaste nähtuste mõtestamise ja konteksti paigutamise ning nüüdiskultuuri, loovuse ja harituse populariseerimisega Eesti ühiskonnas. Müürilehe toimetuse eesmärk on olnud juba alustamisest saati kasvatada (kultuuri)ajakirjandusse peale noort lugejas- ja autorkonda. Meil on hea meel, et nii mõnedki meie kaasautoritest on siinsetelt veergudelt tuule tiibadesse saanud ja võtavad sõna kõigis Eesti suuremates ning väiksemates meediaväljaannetes. Adume, et Müürileht on suuresti põlvkondlik väljaanne, aga seda enam oleme võtnud prioriteediks kaasata tulevatel aastatel teadlikult uut pealekasvavat põlvkonda ning avada lugejatele väärtusi ja nähtusi, mis on nende jaoks ühiskonnas olulised.

Ja viimaks – eelmisel aastal lubasime endale, et arendame oma digivõimekust ja -väljundeid, ning seadsimegi lõppenud digikultuuri aasta raames sisse Müürilehe iganädalased uudiskirjad ja uuendasime ka oma veebiväljaannet, mille panime üles möödunud aasta viimastel päevadel. Lisaks värskemale ilmele ja paindlikumale kujundusele on seda nüüd ka nutitelefonist märksa mugavam lugeda. Ühtlasi leiad meid toetamiskeskkonnast Patreon aadressil patreon.com/muurileht, kus saad panna õla alla meie autoritasudele, et meil oleks võimalik teha rohkem väärt ajakirjandust ja arendada jõudsamalt eespool kirjeldatud suundi. Meie eesmärk on, et 2022. aasta lõpuks on Müürilehel veebiväljaande keskeltläbi 20 000 igakuise lugeja kõrval ka 1500 paberlehe tellijat ja 1000 püsitoetajat Patreonis – see võimaldaks meil kirjutada ja avaldada iga kuu vähemalt poole rohkem lugusid kui praegu. Aga mis siiski peamine, oleme tänulikud, et oled olnud meiega – lugeja, autori ja tellijana. Ilma kaasamõtlejateta ei eksisteeriks ühtki väljaannet ja kõige väärtuslikum ressurss on seesama tähelepanu, millest alustasin ka oma mõtteavaldust. Suunakem siis seda omavahel kokku hoides sinna, kuhu soovime, et Eesti ühiskond edaspidi liiguks.

Helen Tammemäe, peatoimetaja