Vastsündinud Müürilehe jaanuarinumber on vaba ja puhuvad muutusteiilid. Meil on uus kolleegium, katsetame residendiprogrammiga, tutvustame kaht uut rubriiki ja leidub nii mõndagi muud värsket.

Halloo ja tere, hea Müürilehe lugeja, siin värske kultuuritoimetaja!

Kui vana-aasta lõpul toosti üle juurdlesin,* ei teadnud ma, mida klaasi tõstes sõnaksin. Jõudsin otsapidi selleni, et ütleksin midagi lapselikkuse, sisemise lapse auks, kes on loodetavasti meis kõigis olemas ja kättesaadav. Olin arvatavasti mõjutatud sellest, et vahetult enne toostimõtet silmasin märkmikus alustatud nimekirja lapsepõlveunistustest: leida harakapesa; süüa kaht jäätist korraga; leida puuõõnest punased pärlid; hõljuda õrnroosal pilvel. Viimane unistus (ja hiljem ka kibe pettumus!) oli muide inspireeritud muumimultika introst. See toost oli meeldetuletus, et ehk tasuks aeg-ajalt unistustele ka tagasi vaadata, näha neid retrospektiivselt, et mitte unustada seda, millest me koosneme ja kus oleme olnud. On hea mõnikord lapsega iseendas silmitsi seista, uurida talt, mida ta vajab, mida tal öelda oleks, äratada üles miks- ja kuidas-küsimuste tulv. See on väärt ka selleks, et mitte pidada paratamatuks ebaõiglast olukorda, lootusetust ega võimetust positiivseteks muutusteks. Äkki on nii võimalik naiivsust kartmata unistada kas või näiteks maailmarahust või kliimakriisi lõpustki. Kuna olin aastavahetusel haige ja sestap ka karantiinis, tõstan selle toosti nüüd hoopis siin trükimustal: sisemiste laste terviseks!

Vastsündinud Müürilehe kaaneillustratsiooni tegi Kadri-Ann Kivisild ja sellega tähistame uhkelt äsja jõustunud abieluvõrdsust, millest nii paljud on niivõrd tükk aega unistanud. Ja hea on, et juleti unistada! Teemalt aga on Müürilehe jaanuarinumber vaba – ühtegi koondavat märksõna ei ole. Küll aga puhuvad värskes numbris täitsa arvestatavad muutusteiilid. Näiteks on au tutvustada meie peaaegu et täiesti uut kolleegiumit: Brigitta Davidjants, Signe Ivask, Jens Jaanimägi, Karola Karlson, Helgi Saldo ja Berk Vaher. Ootan põnevusega kohtumisi-tagasisidet-põrgatamisi! Ja veel! Alustame katsetamist Müürilehe residendiprogrammiga. Mida see endast kujutab? Kutsume kolmeks kuuks toimetusse ühe inimese, kellega koos lehte teha ja kes oskaks pakkuda sisukat ja asjatundlikku kõrvalpilku. See on avatud platvorm katsetamiseks ja koostööks. Esimeseks raundiks liitub meiega fotograaf Johanna Reinvald, kes toob visuaaliinimesena kindlasti kaasa värske silma ja tunnetuse.

Jaanuarilehest leiad ka kaks uhiuut rubriiki. Esiteks lõime käed keskkonnaajaloo keskusega KAJAK ja sündis rubriik, kus ühte on heitnud samuti keskkond ja ajalugu. Igas kirjatükis toovad keskkonnahumanitaarid välja loo, kus ajalooline sügavus on ühendatud tulevikuvaatega. Seekord kirjutab Kati Lindström ÜRO kliimakonverentsist tingitud lootusetuse valguses Antarktika päästmisest. Täpsemini sellest, kuidas eelmisel sajandil plaaniti hakata Antarktikast loodusvarasid kaevandama, ent tupikseisus keskkonnaläbirääkimistel leiti siiski pääsetee ja Antarktika jäi puutumata. Usun, et sellest tekstist leiab lootust ja ehk mõni aktivist saab siit protestistrateegiateks inspiratsioonigi. Teiseks rubriigiks on aga mõneti veel katsetamisjärgus „Oleviku ankeet”, ringküsitlus tänase päeva, siin-ja-praegu kohta, millele lõi visuaali Andrei Kedrin. Esimesele oleviku ankeedile vastab hoogsalt Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm, kes muu hulgas juhib ülikoolis nüüdiskultuuri magistrikava, et enda sõnul „tagada Müürilehe tegijatele ja lugejatele järelkasv”.

Nagu oled juba ilmselt kursis, sulges uue aasta algusega jäädavalt oma uksed legendaarne Sveta Baar. Mariliis Mõttus kogus kokku mälestused, mis olnule heldinult tagasi vaatavad, et ta siis teele saata. Endiselt uuest ja noorest paigast, kus värske mõte nihutab piire ja uuristab radu, kirjutab Gregor Kulla. Vaatluse alla langeb etenduskunstiasutus eˉlektron, mida paljudel on võib-olla tema värskuses ja allumatuses raske mõista, kuid loodetavasti aitab Kulla tagasi- ja ettevaade sellest tulevikulavast rohkem aimu saada. Kõige muu hulgast leiad värsket biiti, proosat, sauna ja stuudiot. 

Ootame alanud aastal ikka ja jätkuvalt teie põnevaid verbaalseid ja visuaalseid ettepanekuid. Midagi kriibib ega lase öösel magada? Sul on eriti hea mõte, mis vajab leheruumi? Tunned, et millestki peaks rääkima, aga tundub, et keegi ei tee seda? Kirjuta, arutame!

* Toostidest rääkimise mõte oli mõjutatud Utoopia Saatkonna aastavahetusesaatest Tuhat Toosti Tulevikule.