Kadri Voorand Quarteti kauamängiv „Armupurjus” on joovastus vabadusest, eklektikast, emotsioonidest ning värvirohkusest. Kõige olulisem on, et sellel plaadil ei hoita tagasi – tunnetusskaalad muutuvad hetkega ja hulluseni on jäänud vaid üks väike samm, mille ümber lüüakse energilist tantsu.

Kõnealusesse koosseisu kuuluvad lisaks Voorandile kodumaisele džässmuusikaaustajale tuntud interpreedid: Taavo Remmel – kontrabass, Virgo Sillamaa – kitarrid, Ahto Abner – trummid ja löökpillid. Kvarteti mäng on täpne, mitmekihiline ja ettearvamatu. Koos puudutatakse erinevaid stiile, pop- ja (progressiivset) rokkmuusikat, kohati vihjatakse kantrile, siis folgile, järgmine lugu kompab vabaimprovisatsiooni pärusmaid ja sekka veel toorest diskot. Siinkohal tuleks mainida, et albumil on autoriloomingu hulgas viis impolude’i ehk „väike osake vabalt improviseeritud jam’idest pärast pikka stuudiopäeva, mil vallandus meie pisut pöörane nägemus selle bändi muusikast”.

Kadri Voorandi julgus kasutada erinevaid hääletämbreid on muljetavaldav. Ja säärast kirevat värvipaletti ja keerukaid vokaalimprovisatsioone saavutab ta suurepärase tehnikaga. Kui lisada sellele omakorda erinevad elektroonilised efektid, muutub väljenduslaad veelgi eriilmelisemaks, pöörasemaks. Samuti tuleb esile tõsta lauljanna oskust rõhutada tundeid, mis on sõnade taha peidetud, andes viimastele (suurema) muusikalise kaalu (lüürikat on sel albumil A. Ehini, K. Ehini, K. Merilaasi, A. Sanga, R. Soola jt sulest).

Pärast pikka tööpäeva on „Armupurjus” hea sõõm kosutust – mitmekülgne kuulamine, (armu)purjus muusikast ja elust.