Kadriorus toimub kirjandustänava festival
Lugemisaeg 1 minLaupäeval, 9. septembril toob Kirjandustänava festival esmakordselt säärase suuremõõtmelise melu Lydia Koidula tänavale Kadriorgu.
Tegemist on ainulaadse kirjandusliku tänavaga, mille alguses on Tammsaare muuseum ja lõpus Vilde muuseum (Koidula enda muuseum on teadupoolest aga hoopis Pärnus). Festivalile tulevad külla pea kõik me kodumaised kirjandusega seotud asutused, nende avatud telkides toimuvad spetsiaalselt festivaliks loodud programmid.
Kohal on teiste seas Viivi Luik, Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, Karl Martin Sinijärv, Indrek Koff, Doris Kareva jpt. Mängida saab mälumänge, osaleda uute raamatute esitlustel, kuulata kultuuri- ja kirjandusteemalisi arutelusid. Melu tekitavad kirjanduslikud jalutuskäigud, raamatute müük ja intrigeerivad näitused. Lisaks on menüüs tänavatoitu ja muusikatki ning ööhämaruses näidatakse kirjanduslikke valgusinstallatsioone.
Uuri lisa Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehelt.
Samal teemal
90ndad. Pisut loba kirjandusest
Aare Pilve tähelepanekuid saab ehk võtta järjena tema kunagisele kirjutisele „Olevikumälestusi üheksakümnendatest”, üheksakümnendad on minevik, aga postmodernistlik fragmentaarium püsib. Mis tundus 90ndail oluline? Kas (ja kuidas) on üheksakümnendad tagasi? Kas Pilvest sai „Tartu Krull”? Kus (kes) on Kivisildnik ja Kender nüüd?
Paigalolemise kunstnik. Intervjuu Lauri Sommeriga
Lauri Sommer ei ole kolkapatrioot. Seda, mida ta iga päev mõistatab ja teeb, tõlgib ja loeb ja kirjutab, sõltudes seejuures tuule suunast ja vetevoolust, arutasime ühel vihmapäikselisel suurel reedel Räestul, taustaks mängimas vaikne ambient vaheldumisi hullude obskuursustega.
Resideeri, loo ja lehvita
Abiks algajale kirjanikule-residentuurientusiastile kirjutab kosmopoliit-kirjanik Maarja Kangro, kas ja miks ja millistes (jne) loomeresidentuurides käia. Mida kujutab endast loomemaja-literatuur ja kas resideerides tasub pigem randa minna või kirjutada, kirjutada, kirjutada!