Kuu aega tagasi Müürilehes ilmunud artiklis „Vahearuanne korruptiivsest metsapoliitikast“ on ajakirjanik Linda-Mari Väli vihjanud keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve võimalikule seotusele puidutööstuse ninameestega. Kuna vastavat väidet pole võimalik ametlikult tõendada ning kantsler Talijärv on andnud Müürilehe toimetusele märku, et tunneb end selle väite pärast solvatuna, võtab ajakirjanik konkreetse süüdistuse tagasi ning vabandab kantsleri ees. Samas ei muuda see Väli sõnul tõsiasja, et praegune metsanduspoliitika on selgelt tööstuslike huvide poole kaldu. Seda kinnitavad ka Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) esindajad öeldes, et keskkonnakaitsjate kaasamine toimub vaid näiliselt ning praegune metsanduspoliitiline suund sööb meie metsade tagavaradesse aina suuremat auku.

Näiline kaasamine

Juba kolm aastat tagasi rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsanduse ja looduskaitse ekspert Liis Kuresoo, et kuigi Keskkonnaministeerium tegeleb formaalselt nii metsatöösturite kui keskkonnakaitsjate huvide arvestamisega, siis jääb enamasti peale vaid metsatöösturite hääl. „Metsatööstust ja majandajaid esindab töörühmades alati rohkem inimesi kui metsakaitse eest seisvaid organisatsioone,“ selgitas Kuresoo toona Postimehele, lisades, et domineerib eelkõige tugevam pool ning seetõttu võimutsevadki majanduslikud argumendid loodus- ja keskkonnakaitseliste üle. Mõni nädal tagasi siinkirjutajaga sel teemal uuesti vesteldes tõdes Kuresoo, et mingit sisulist muutust pole toimunud ikka veel ning pilt muutub üha trööstitumaks. ELFi eksperdiga nõustuvad ka teised Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmed, kes peaksid seaduseloomeprotsessis keskkonnakaitsjate huvisid edendama, ent keda tegelikkuses metsanduspoliitilisest otsustusprotsessist üha kaugemale lükatakse.

Ehkki keskkonnaühendused astusid möödunud nädalal praeguse metsanduspoliitilise suuna vastu avalikult välja, algatades kodanike teadvustamiseks ka olukorda selgitava metsakaitsekampaania, leiab Keskkonnaministeerium endiselt, et tegemist on eelkõige arusaamatusega ning muretseda pole õigupoolest millegi üle. See, et maailma sõltumatutest metsandusspetsialistidest koosnev Global Forest Watch (GFW) on aerofotode põhjal välja arvutanud, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eesti metsade kadu olnud üle kahesaja viiekümne tuhande hektari ning tagasitulek pea kolm korda väiksem (veidi alla 90 000 ha), ei ole Keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärve sõnul mingi kurb näitaja.

Lageraideid 46 miljoni euro eest

„Meie arvestame metsade juurdekasvu tihumeetrites, mitte hektarites,“ selgitas Talijärv Müürilehele, lisades, et ka kännud ja raiesmikud on tegelikult täiesti normaalne mets.

„Need metsad, mis mina omal ajal istutasin, neid juba raiutakse,“ seletas kantsler.
Muu hulgas meenutas Talijärv Keskkonnaagentuuri värskeimaid andmeid, mille järgi Eesti metsade juurdekasv on ootamatult 15 miljoni tihumeetrini kasvanud, ehkki metsanduse arengukavas esitatud statistilise metsainventuuri järgi oli see number vaid 12 miljonit tihumeetrit. Oluline on siinkohal seegi, et puitu, mis oleks ka tegelikult tööstuses kasutatav, kasvab aastas juurde ainult 8,4 miljonit tihumeetrit. See omakorda tähendab, et kõnealust numbrit ületades hakkab meie metsade tagavara järk-järgult vähenema.

Viimaste aastate raiemahud on kõnealust numbrit korduvalt ületanud ning praegu valmistub riik veelgi intensiivsemaks raietegevuseks. Eile saatis RMK välja pressiteate, milles antakse teada, et järgnevaks viieks aastaks tellitakse Kirde-Eestis 46 miljoni euro eest lageraietöid. Samal ajal on Keskkonnaministeeriumi enda tellitud uuringus madala süsinikuga majanduse kohta mainitud, et lageraided on kliimamuutuste kontekstis kõige kahjulikumaks metsamajandamise viisiks, sest niimoodi vabaneb pinnasesse kogunenud süsinikdioksiid. Küsimusele, miks Keskkonnaministeerium Eesti metsanduspoliitika kujundamisel kõnealuse uuringuga pea kunagi ei arvesta, pole Müürilehe korduvatele pärimistele vaatamata seni veel selget vastust saanud.

Hoogu koguv rahvaliikumine

„Me ei saa kuidagi nõustuda suhtumisega, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine on sedavõrd pakiline, et tuleb kiiremas korras seadustada,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür keskkonnaühenduste metsakaitsekampaania pressiteates. Tüür lisas, et meie metsapoliitikas võetud suund on murettekitav. Üha rohkem räägitakse riiklikule poliitikale oponeerivates ringkondades, et sedavõrd intensiivse majandamise jätkudes tekib meie metsade tagavaradesse varem või hiljem auk ning et praegune intensiivne raiumine toimub järeltulevate põlvede arvelt. Ökoloogid on osutanud ka sellele, et kuna 21. sajand on muutumas eelkõige loodusressursside otsa lõppemise ajajärguks, siis on meie loodusvarade hoolimatu raiskamine tõusnud praegusel ajal eriti probleemseks küsimuseks.

Metsanduspoliitikas toimuv on tekitanud ärevust ka kultuuriringkondades. Möödunud neljapäeval andsid 101 Eesti kultuuritegelast presidendile, riigikogule ja ministeeriumitele üle pöördumise, milles palutakse suunata valitsuse tähelepanu metsanduspoliitikas toimuvale ning uurida, ega praeguses olukorras pole kuritahtlikkuse või võhiklikkuse elemente. „Meie metsanduspoliitika on aasta-aastalt muutunud loodusele üha koormavamaks ning suhtumine selle tagajärgi tunnetavatesse keskkonnaaktivistidesse läheb aina jõhkramaks ja ignorantsemaks,“ teatati pöördumises, millele kirjutasid teiste seas alla Jaan Kaplinski, Doris Kareva, Tõnu Õnnepalu, Ene Mihkelson, Hasso Krull, Leelo Tungal, Märt Avandi, Fred Jüssi, Mati Kaal, Juhan Kivirähk, Tõnis Mägi, Marten Kuningas, Jalmar Vabarna, Helena Tulve, Erkki-Sven Tüür, Ivo Uukkivi, Veiko Õunpuu ja paljud teised kultuuritegelased. Pöördumises märgiti sedagi, et olukord on muutunud sedavõrd groteskseks, et vastutustundlikumad Eesti metsatöösturid on hakanud ka ise praeguse metsanduspoliitika ohtude koha pealt sõna võtma.

Ehkki riiklikes meediakanalites pole viimaste nädalate jooksul käivitunud metsanduskampaaniale veel pea mingit tähelepanu pööratud, on kõnealune sündmus sotsiaalmeedia kaudu kiiresti levima hakanud ning möödunud reedel algatati ka rahvapetitsioon „Peatame Eesti metsade hävitamise suurtöösturite poolt“. Petitsioon on osutunud erakordselt populaarseks ning vaid esimeste päevade jooksul kogunes juba üle kahe tuhande allkirja. Rahvapetitsioon lõppeb 16. detsembril ning samal päeval toimub Keskkonnaministeeriumi ees pikett, mis liigub rongkäiguna edasi Toompeale. Seal antakse Riigikogule sümboolselt üle nii kultuuritegelaste avalik kiri kui ka rahvapetitsioon. Mõlemis nõutakse tasakaalustatud ja jätkusuutlikku metsanduspoliitikat ning Keskkonnaministeeriumi tegevuse riiklikku uurimist.