Täna, 25. detsembri õhtul toimub Kauplus Aasias (Kopli 2) pidu Global Peace Night, kus õhtu peakülalisena teeb DJ-seti New Yorgist pärit ning Berliinis tegutsev produtsent ja DJ An-i, kodanikunimega Doug Lee, kes on aja jooksul olnud aktiivne mitmel erineval rindel, tegutsedes nii New Yorgi diskoskeenel kui ka punkbändides. Projekti An-i, mis kaldub olemuselt nii techno, pungi kui ka noise’i valda, dikteerib enamasti aga Lee armastus masinate vastu.

Kuidas su muusikaline tee alguse sai?

Ma ei ole kindel, et ma päris noorukiikka tagasi oskan minna, aga ilmselt hakkasin muusika tegemise peale mõtlema keskkoolis ja olin seotud kohaliku punkskeenega. Toona oli palju noori, kel olid bändid ning kellega me elutubades, majade tagahoovides, imelikes klubides ja kolledžis esinesime.

Punkskeene on olnud pea alati poliitilise alatooniga. Kuigi bändiajad su loomingus on praeguseks pigem minevik, siis kas sotsiaalsete teemade käsitlemine muusikas on sinu jaoks endiselt oluline?

Mulle tundub, et kõik on omamoodi poliitiline või sotsiaalne, isegi kui see seda olla ei ürita või seda vältida püüab. Praegusel ajal saab kõike kriitilise pilguga vaadelda. Sellel, mida ma teen, ei ole konkreetset poliitilist eesmärki, kuigi mind huvitab inimlik võitlus meid ümbritsevate faktoritega – sotsiaalsete, kultuuriliste, tehnoloogiliste, ihalike ja animalistlikega. Ma usun, et seda võib tõlgendada kui kõigi kunstivormide vundamenti.

Oled enda muusika kohta öelnud, et see pole „päris miski”. Samuti hakkas ühes arvustuses silma sõna „kaos”. Kas sa oled kunagi üritanud oma muusikat defineerida või ongi kaos see, mis sind edasi viib?

Kaos on üks viis, kuidas see võitlus mu loomingus manifesteerub. Mind tõmbavad toored, kohmakad ja kaootilised helid, see, kuidas kõik struktureeritud ümbruses degenereerub. Ma ei tahaks seda ise defineerida, pigem oleneb kõik sellest, milliseid tundeid tekitavad üksikud momendid või žestid selles, kes neid kogeb. Proovin mitte luua midagi ettekavatsetut, kui see üldse võimalik on, aga kaos on sellele lähedane. Samas võin ma praegu totaalset jama ajada. Isegi selle kirjapanemine tundub nagu mingi turunduslik statement. Üritan seda vältida.

Oled oma karjääri jooksul teinud üsna erineva suunitlusega muusikat. Kus kohas sa enda arvates hetkel nii DJ kui produtsendina oled?

Olen erinevatele asjadele üsna avatud ja see muutub kogu aeg. Aktiivselt otsin alati pigem veidramaid helisid, mis mind üllatavad, olgu selleks siis 80ndatel välja tulnud kassetimuusika või midagi uuemat, millel on samaväärne kvaliteet. Produtseerimise vaatepunktist võib see olla ükskõik mis, heli, mida ma aknast kuulen või miski, mida olen korduvalt kuulnud ja mis mind sel hetkel kuidagi mõjutab, ühtset valemit ei ole.

Sattusin ühe su miksteibi peale, kus sa oled mänginud Uku Kuuti, kes on saavutanud Eestis omamoodi kultusstaatuse.

Ausalt öeldes ma ei teadnud, et ta on eestlane. See on digitaalse muusika võlu ja valu, aga okei… Mulle väga meeldib see. Ma arvan, et mulle sattus too Peoples Potential Unlimitedi plaat kätte ja see on üks plaadifirma, millel tegemistel ma pidevalt näppu peal üritan hoida. Üks osa muusika kaevamisest on avastada just vähem tuntud muusikat, kuid millegi obskuurse leidmine obskuursuse pärast pole minu jaoks eesmärk omaette. Juhtub küll, et mulle meeldib selline muusika rohkem, kuid ma arvan, et see kaasneb muusikamaitse arenguga ja sellega, mille keskel sa parasjagu oled.

2000ndatel olid sa tuntud nägu NYC diskomuusika skeenel. Mis su selle aja meeldejäävaimad mälestused on?

Sel ajal oli väga lõbusaid pidusid, millel oli plahvatuslik energia ja vabadus, mida ma veel Euroopas kogenud ei ole. Aga on võimalik, et ma olin lihtsalt väga noor ja rumal.

Üritusele tehakse sooja kell 15 IDA raadios algavas Global Peace Nighti erisaates.