Ligi 40 Eesti kunstiväljal aktiivselt tegutsevat kunstiprofessionaali toetavad Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteli tegevust ja tunnustavad tema kuraatoritööd viidates, et ta on üks väheseid kuraatoreid Eestis, kelle näitused jälgivad läbivalt tänapäevaseid näituspoliitika häid tavasid nagu erinevate sõnumite kooskõla, mitmekesisus ja avatus nii arvamuste, kultuuride, identiteetide kui esteetiliste platvormide osas.

Müürileht avaldab siinkohal täismahus toetuskirja Tartu Kunstimuuseumi direktorile Rael Artelile:

„Soovime avaldada toetust Rael Arteli tegevusele Tartu Kunstimuuseumi direktorina ning Art Ist Kuku Nu Ut festivalide eestvedajana. Jaanuarikuus on Rael Arteli tegevus Tartu Kunstimuuseumis saanud erakordselt palju avalikku tähelepanu. Lisaks näituseprogrammi avalöögile küsimusterohke näitusega „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” on meedias ja nüüd ka avalike kirjade näol ründama asutud direktori juhtimismeetodit ja näituseprogrammi valikuid, tuues nähtavale Eesti kunstivälja sisemised vastuolud ja vääritimõistmised, kohati tahtlikult õhutatud põlvkondliku lõhe, aga kaudselt ka kunstivaldkonna palgaprobleemid ja võibolla isegi mõned võimalikud lahendused. Soovimata õhutada vastandumist ja kunstimaailma leeridesse jaotumist, tunneme seniste avalike väljaastumiste valguses sügavat muret hüsteeriavaba kultuurielu võimalikkuse pärast Eesti Vabariigis. Tartu Kunstimuuseum on asutatud 1940. aastal Eesti kaasaegse kunsti kogumise eesmärgil. Muuseumi ajaloost võib tuua mitmeid tähelepanuväärseid näiteid erinevatest ajaperioodidest, mil just siin on tehtud julgeid, kaasaegse kunsti arengu seisukohalt olulisi otsuseid. Muuseumi kogu on tähelepanuväärne nii Pallase koolkonna pärandi kui Eesti 1990ndate videokunsti klassika varamuna. Muuseumitöötajad on kritiseerinud Rael Arteli juhtimismeetodeid, ühe kunstiseltskonna avalik pöördumine hoiatab lausa demokraatia printsiipidest loobumise eest muuseumi näituspoliitika näitel. Samas ei saa muuseumi 2014. aasta näituseprogrammi puhul kindlasti rääkida vaid ühe perioodi, suundumuse, maitse või „kildkonna” kunstipoliitikast. Tegemist on laiapõhjalise, rahvusvahelise näituseprogrammiga, milles leidub projekte nii muuseumi kogude, Eesti maalikunsti klassikute, Tartu kohaliku kunstielu arheoloogia kui rahvusvahelise kunstielu tõusvate tähtede töödest. Seda kõike eksperimendiks nimetada on ebaprofessionaalne, tegemist on tänuväärselt ambitsioonika ja Eesti kunstielu rikastava näitusekavaga, mida kindlasti on võimalik järgnevatel aastatel tasakaalustada sama põnevate kunstiajaloo kaugemate kümnendite käsitlustega.

Tartu Kunstimuuseumi sisetüli kontekstis tõusetub paratamatult veel üks teema, milleta probleemi täielikult mõista ei ole võimalik. Kunstiekspertide, sh muuseumitöötajate palgad lähenevad küllalt harva Eesti keskmisele. Lisaks sellele elavad täiesti prekaarsetes tingimustes kunstnikud, kelle sissetulekud on küllalt ebastabiilsed ning sotsiaalsed garantiid puuduvad neil peaaegu alati. Vaesus teeb kurjaks ja ilmselt on nendes tingimustes inimlikult mõistetavam ka oma positsioonide kaitsmine uute tegijate ja uute visioonide eest. Suuremeelsusele on nendes oludes keeruline kolleege üles kutsuda. Teineteisemõistmisele, avatud dialoogile ja ühiste eesmärkide sõnastamisele aga küll.

Rael Arteli kuraatoritöö väärib üleüldist tunnustust. Ta on üks väheseid kuraatoreid Eestis, kelle näitused jälgivad läbivalt tänapäevaseid näituspoliitika häid tavasid nagu erinevate sõnumite kooskõla, mitmekesisus ja avatus nii arvamuste, kultuuride, identiteetide kui esteetiliste platvormide osas. Artelil on õnnestunud nii muuseumis kui Art Ist Kuku Nu Ut festivali koos Kaisa Eichega juhtides käivitada mitmeid olulisi ja laia kõlapinnaga diskussioone, mis puudutavad kunsti ja lähiajaloo käsitlemist ning Tartu kunstielu korralduse küsimusi. Art Ist Kuku Nu Ut festivalidel on vaatluse alla võetud näiteks Eesti regionaalne enesekuvand – kas kuulume Ida- või Põhja-Euroopasse, samuti generatsioonide vahelised konfliktid, perifeerse mõtte potentsiaal keskustesse vaadates, kuvandite tähendusväärtus, rahvusküsimus, esteetilised küsimused jne.

Tema kuraatoripraktikat iseloomustab uudishimulik ent heatahtlik provokatiivsus. Protekstikirjadest ilmneb, et kunstiväli ei mõista üheselt, mida tähendab „kaasaegne kunstimuuseum”. See ei ole lihtsalt „kaasaegse kunsti muuseum”, vaid see on tänasest päevast lähtuv — ja nüüdisaega mõtestav — institutsioon, mis töötab igasuguse kunstiga, sh Pallas, baltisaksa kunst, nõukogude pärand ja nüüdiskunst. Tänapäevase muuseumi funktsioon ongi püstitada ajaloole üha uusi küsimusi, vaadata ette ja taha, provotseerida mõtlema igaüht, katsetada erinevate vormidega, olla avatud uuele ja austada vana. Mis meile tänapäeval Pallase juures kõige olulisem on? Mis meile tänapäeval 1960. aastatel esile kerkinud avangardistlike eesti kunstnike loomingus kõige olulisem on? Mida me 2014. aastal tegutsevatelt kunstnikelt ootame ja mida neile lubame?

Loodame kaasaegse, avatud kunstimuuseumi võimalikkusele 21. sajandi Tartus ning soovime Rael Artelile ja kogu Tartu Kunstimuuseumi kollektiivile töörahu ja jõudu.”

Rebeka Põldsam, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Kadi Estland, kunstnik
Anders Härm, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum
Sten Ojavee, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Maria Arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Anu Vahtra, EKA graafilise disaini osakond / Lugemik
Marco Laimre, EKA fotoosakonna juhataja, professor
Katrin Kivimaa, EKA Kunstiteaduse Instituut, professor
Killu Sukmit, kunstnik
Marika Agu, Tartu Kunstimuuseum, kuraator
Triin Tulgiste, Tartu Nooruse galerii juhataja
Gregor Taul, Kondase Keskuse kuraator-juhataja
Andres Kurg, EKA Kunstiteaduse Instituut
Indrek Sirkel, EKA graafilise disaini osakond / Lugemik
Flo Kasearu, kunstnik
Liina Pääsuke, EKA fotoosakonna tudeng
Margit Säde-Lehni, vabakutseline kuraator
Ingrid Ruudi, EKA Kunstiteaduse instituut
Paul Kuimet, EKA fotoosakonna magistrant
Sigrid Viir, kunstnik
Dénes Farkas, kunstnik
Tarvo Hanno Varres, kunstnik
Aap Tepper, EKA fotoosakonna magistrant / Rundum
Carl-Dag Lige, Helsingi Ülikooli magistrant
Kulla Laas, EKA fotoosakonna magistrant / Rundum
Mare Tralla, kunstnik
Margo Niit, näituse külastaja
Tanel Rannala, kunstnik
Mikk Heinsoo, EKA graafilise disaini osakond
Kai Kaljo, kunstnik
Anna-Stina Treumund, kunstnik
Berit Teeäär, kunstnik
Merike Estna, kunstnik
Kiwa, kirjastuse ;paranoia tegevjuht
Hanno Soans, kunstikriitik
Brit Pavelson, graafiline disainer
Taavi Talve, kunstnik
Fideelia-Signe Roots, kunstnik
Kadri Laas, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus
Laura Pählapuu, kunstnik
Indrek Köster, kunstnik