On vastakaid arvamusi selles osas, mis tagab Eesti energiajulgeoleku. Eesti Keemiatööstuste Liit väidab, et keskkonnatasude suurenemine halvab põlevkivitööstuse ning kuna ligi kaks kolmandikku riigi energeetikast põhineb hetkel põlevkivil, ohustab see meie julgeolekut. Samas tõendavad konfliktipiirkondade ja sõjatööstuse probleemid ja senised lahendused, et taastuvenergia laialdasem kasutamine loob hoopis tugevama energiajulgeoleku. Ka Eesti Keemiatööstuste Liit nõustub, et taastuvenergia osakaalu suurendamine on küll mõistlik, kuid väidab, et see saab toimuda vaid väga suurte subsiidiumide abil. Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda selgitavad, kas põlevkivi tagab Eesti energiajulgeoleku.

Artikkel esmailmus rohelise eluviisi portaalis bioneer.ee.

Kas on võimalik, et Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid Ida-Virumaa keskse energiatootmisega?

See ei ole võimalik. Eesti energiajulgeolek on tagatud vaid siis, kui meie energiatootmine on hajutatud ja põhineb kohalikel puhastel kütustel, mis ei saasta Eesti keskkonda ega nõua maksumaksjatelt ja riigilt ülemäärast toetust.

Kas põlevkivisektori keskkonnamaksude külmutamine on põhjendatav?

Põlevkivitööstus toodab üle 90% keskkonnasaastest, millele tähelepanu ei pöörata.

Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Selliselt ei maksa põlevkiviettevõtjad kinni tekitatud keskkonnakahju ning ettevõtjaid pole motiveeritud investeerima suurimat lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtaimatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse.

Kas energiatootmises on saastevabasid alternatiive?

Taastuvenergia tootmine ja kasutamine keskkonnasaastet ei põhjusta. Taastuvenergiale üleminek Eestis on vajalik ja võimalik. Seda kinnitavad Eesti Arengufondi poolt Energiamajanduse Arengukavas teostatud uuringud ning Taastuvenergiale ülemineku kava aastaks 2030 – Taastuvenergia100.

Milline on põlevkivitööstuse keskkonnamõju?

Läbi aegade on kaevandatud 900 miljonit tonni põlevkivi (koos kadudega 1,6 miljardit tonni), mis on jätnud tühjaks 400 miljoni kuupmeetri-suuruse maa-aluse ala, millest 45% on ebastabiilne.

Kaevandamine mõjutab maastikku ja elustikku. Kaevandamisel on oluline mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Kaevanduste ja karjääride lähipiirkonnas on põhjavee varud drastiliselt alanenud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud paljudes kaevanduspiirkonna majapidamistes. Samuti on kaevanduste lähipiirkonnas põhjavesi joogiveeks kõlbmatu.

Põlevkivitööstus paiskab õhku 88,6% Eesti KHG emissioonidest, SO₂ vastavalt 92%, NOx vastavalt 33%, tahked osakesed 47% ja CO 6%. CO₂-heitmed viimasel kümnendil suurenenud ca 27%, sest elektri tarbimine ja eksport on kasvanud.

Valdav osa (83%) Eestis tekkivatest jäätmetest pärinevad põlevkivikompleksist. Ohtlike jäätmete osas on põlevkivienergeetikas ja õlitootmises tekkivate jäätmete osakaal 95%. Prügilasse ladestatud jäätmetest moodustab ligikaudu 96% põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad jäätmed. Kui 2001. aastal tekkis Eestis nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid kokku 13 miljonit tonni, siis 2010. aastal juba 19,5 miljonit tonni. Näiteks tekkis 2010. aastal põlevkivi aherainet 7 miljonit ja põlevkivituhka 7,4 miljonit tonni. Elektri tootmisel tekkivad jäätmed on viimasel kümnendil suurenenud 61%.

Miks tuleb panustada puhastele alternatiividele?

Arvestades, et põlevkivi on taastumatu ressurss, siis energiajulgeoleku tagamiseks ka pikas perspektiivis meie tulevaste põlvede tarbeks, on oluline üleminek jätkusuutliku ja puhtama – taastuvallikatel ja -kütustel põhineva – energia kasutamisele, mis tagab nii konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad kui ka puhtama elukeskkonna.