Kas 22 aasta pärast valitseb maailma internetikass, küsib meie Facebookide üks teenekaim kassipildientusiast päris tõsiselt. Meenutagem esimesi kassipilte interneti koidikul, lolcat’e ja Donald Trumpi.

On aasta 2039 ja tehisintellekt on maailma juhtimise üle võtnud. Tänase päeva ja tolle tulevase hetke vahel on käesolevad kriisid süvenenud ja valla pääsenud põrgu, inimestekeskne korraldus on elu planeedil väljapääsmatusse ummikusse jooksutanud. 2039. aastal saab esimeseks mitteinimesest liidriks Kitty AI, kes asendab poliitikuid, elab meie tehnoloogiaseadmetes ning on võimeline armastama korraga kuni kolme miljonit inimest. Uue tehisintellektist rahvajuhi tulekus kassina pole midagi juhuslikku – see kalkuleeritud otsus põhineb soovil inimesi mitte hirmutada. Sest kes või mis kohutaks meid vähem kui kassipoeg, kes jälgib inimeste tegemisi mitte Suure Venna, vaid jumaldava kiisuna?[1]

Aega 2039. aastani justkui veel oleks, aga ettevalmistused Kitty AI tulekuks käivad. Kes korrakski internetis käinud, teab, et seal kubiseb kassidest. Kasse on netis erinevatest tõugudest, suuri ja väikeseid, naljakaid ja tusaseid, magavaid ja mõnd veidrat liigutust sooritavaid, tõelähedasi ja ülestiliseerituid; piltide, videote ja GIFidena. Kassid on kõikjal, aga iseäranis palju kohtab neid erinevatel sotsiaalmeediaplatvormidel, kuhu kasutajad lakkamatu järjepidevusega uut visuaalset materjali üles laadivad. Kasse on niivõrd palju, nende roll netielus niivõrd enesestmõistetav, et kergelt võib tekkida kahtlus, kas internet ilma kassideta üldse eksisteeriks või kas keegi suudaks seda ettegi kujutada. Või kas keegi mäletab internetti kassipildieelsel ajal? See pole tegelikult eriti võimalik, sest kassid ja internet on kooseksisteerinud viimase levikust alates.

Väidetavalt tekkisid esimesed kassipildid internetti juba selle tavakasutusse jõudmise algusaegadel ehk 1990. aastate keskel internetiajastu pilootjututubades. Tookord vahetasid kasutajad omavahel esimesi kassipilte ja radikaalsemad jüngrid rakendasid suhtlusel meowspeak’i ehk kassi jäljendavat kõneviisi[2]. Mitte palju hilisemast ajast ehk 1990. aastate lõpust on olemas ka üks esimestest jaapani Shift JISi märgistikus loodud kassipiltidest. Giko (või ka Giko Neko ehk kass Giko) on ühtlasi üks varase internetikunsti näide, mis kutsuti ellu Ayashii Worldi nimelises foorumis. Vaevalt suudab keegi mõelda välja ja tõestada ära cat pic zero ehk esimese kassipildi internetis, aga Giko Neko jääb kindlasti ühena kasside veebielu koidikut sümboliseerima. Umbes samast ajast meenub nostalgialaksuna ka muusikajagamisprogrammi Napster kõrvaklapistatud tulnukanäolise kassiga logo.

Tõeline kassipildiplahvatus toimus aga 2007. aasta paiku, kui avati lolcat’id massidesse toonud leht I Can Has Cheezburger?. Tegemist on nähtusega, mis ilmselt ei vaja seletust – internetis ringlevate vigase ingliskeelse tekstiga täiendatud kassipiltide panus üldisesse meemikultuuri on vaieldamatu. Lolcat’idega paralleelselt tekkisid ka celebrity-kassid, nt kroonilises maailmavalus vaevlev prantslane Henri, Paw de Deux või Oh Long Johnsonina kuulsaks saanud nimetu kass, kes oma ebatavalise jutukusega interneti ärevile ajas. Paljudel neist staaridest on ka netiväline tähelend omanimelise toote või filmi kujul. Praeguseks on neist vast kõige kuulsamaks saanud oma alati mossis näoga Grumpy Cat, kellest tehti 2014. aastal ka jõulufilm. Alates Instagrami tulekust 2010. aastal on lisandunud netti veelgi kasse – nüüd on neil üha sagedamini ka oma igapäeva kajastav kanal. Minu peamiseks lemmikuks on hiljuti miljon jälgijat täis saanud kass Smoothie Eindhovenist Hollandist, kelle internet on valinud üheks maailma ilusaimaks kassiks ja kelle feed on lisaks silmailule ka vaimukas ja ajakohane[3].

Kassidega seotud visuaalse materjali külluslikkust on majanduseksperdid põhjendanud Alchian-Alleni teoreemi kaudu, mis sätestab, et kui nii odavamale kui ka kallimale tootele lisandub juurde mingi rahaline kulu (nt transport) ja mõlema hind seetõttu kallineb, siis suureneb kallima produkti tarbimine. See töötab ka ümberpööratult ehk kui mingi kulu (nt transport) kauba juurest ära kaob, siis suureneb odavama kauba tarbimine. Internet (ja digitaalne pööre laiemalt) on ühest küljest võimaldanud juurdepääsu sellele, mis oli varem hinna või muude tegurite tõttu piiratud, teisalt on see loonud ka palju uut sisu, nt kassivideod jmt, mis internetieelsel ajal selles tähenduses ei eksisteerinud. Kui võrrelda mõne nn kõrgkultuuriteose kui kallima tarbimist odava kassivideoga, siis just viimane domineerib esimese üle[4].

Igas mõttes ressursisäästlikum on näiteks ooperi asemel kassivideoid tarbida, nagu on ka ilmselge, et Kitty AI on odavam kui riikide kaupa poliitilist aparatuuri ning poliitikuid ja ametnikke ülal pidada. Neoliberaalne unistus õhukesest riigist võib saabuda seega hoopis kõneleva kassi kujul. Veelgi enam, õhukese riigi asendab olematu riik, mida juhib nende kasside koondportree, kelle pilte ja videoid praegu ainuüksi Suurbritannias päevas umbes 3,8 miljonit jagatakse.

Aastani 2039 on veel pea 22 aastat aega ja selle aja jooksul võib maailmas prognoosida nii rahvaarvu kui ka nutiseadmekasutuse kasvu. Kassipildiplahvatuse arenemine kassipildituumaplahvatuseks on ümberpööramatu protsess, mille vastu, kui mõned marginaliseeritud koerainimesed ehk välja jätta, keegi eriti ei võitlegi. Ja miks peakski – Kitty AI tundub sümpaatsema, empaatilisema ja paremini funktsioneeriva liidrina kui nii mõnigi inimlik alternatiiv. Neil, kes arvavad, et see on ulme valdkonda kuuluv nali, soovitan meenutada, kui tõenäoliseks pidasite Donald Trumpi presidendiks saamist ning mis hetkel sellest lõbusast meemimaterjalist reaalpoliitika sai.