Vähemalt ühes on maailma teadlased ühele nõule jõudnud: kliima soojeneb jõudsalt ja selle taga on inimkond, mitte loodusjõud. Tööstuslikust tootmisest, autodest, lennukitest ja muust transpordist atmosfääri lendunud heitgaasid on alates industriaalajastust tõstnud planeedi keskmist temperatuuri ühe kraadi võrra. Järgmine ühekraadine soojenemine tähendab maailma lõppu (sellisena nagu me teda tunneme).

Karta on, et Noa laeva seekord ei tule, nii et peame ise midagi ette võtma. Kuidas siis üks tavaline kodanik, kes metsa onni kolida ei kavatse ja nüüdisaegsest elektroonikast ka loobuda ei raatsi, keskkonda säästa saaks? Müürileht pani kokku lihtsad juhtnöörid.

Illustratsioon: Bob May (CC BY 2.0)

Illustratsioon: Bob May (CC BY 2.0)

  • Uuri NASA kliimamuutustele pühendatud saiti ja vii end kurssi, millised inimtekkelised kliimamuutused viimase sajandi jooksul toimunud on.
  • Selge see, et ainus pädev alternatiiv nutitelefonidele on telepaatia, milleni me kahjuks inimkonnana veel jõudnud pole. Nii et parem on oma tehnovidinate võimalusi ära kasutada! Hoia silmad lahti keskkonnasõbralike äppide suhtes, näiteks selleks, et mitte sõita üksi tühja autoga ühest linnast teise. Lae Tallinna ja Tartu vahet liiklemiseks alla Hopp, teistesse riigisisestesse sihtkohtadesse leiad reisikaaslaseid Wisemile’ist. Ning ära pelga peale võtmast hääletajaid. Hoia (ökoloogilise jalajälje) lunastaja tagaistmel.
  • Ühekordsete plastikust veepudelite ostmise asemel kanna kaasas pudelit, mis peab vastu hea mitu aastat. Näiteks siit saad tellida Tartu Ülikooli tudengite disainitud 0,3-liitriseid pudeleid, mis mahuvad ilusti kraani alla.
  • Vaata dokkfilme, et näha kliimamuutuste tõelisi tagajärgi jutustaja maheda baritoni selgitusel. Üldtunnustatud õppematerjal on näiteks „Chasing Ice” (2012), „Meat The Truth” (2008) ja „An Inconvenient Truth” (2006) ning filmiblogid on samuti täis temaatilise soovituste topkümneid.
  • Linnas liikle ühistranspordi või jalgrattaga (samas why not talvel võimalusel ka soome kelguga). Mida rohkem meid on, seda jalakäija ja kergliikleja sõbralikumaks muutub ka linn. Siinkohal kiidusõnad Tartu linnale, kus linnabussid sõidavad bensiini asemel biogaasiga.

    Ära pelga kodumaist peeti. Foto: Nick Saltmarsh (CC BY 2.0)

    Ära pelga kodumaist peeti. Foto: Nick Saltmarsh (CC BY 2.0)

  • Eelista kodumaist toitu ja väldi kõike sellist, mille puhul on aru saada, et selle kohale transportimiseks on kulunud palju kütust. Pealegi toetad nii koduseid põllumehi ja tootjaid. Ja muidugi võta poodi minnes kaasa oma turukott.
  • Ole normcore. Kulunud riided (tähelepanu! mitte tööstuslikult kivipesuga kulutatud või piinliku hoolega põlvekohast katki lõigutud teksad!) on okeid, sest iga päev ei pea kogu maailma oma uue outfit’iga üllatama.
  • Ole karvane ehk mõtle igat plastikust ühekordset žiletti haarates või karvaeemaldusvahtu torustikust alla uhades, miks sa seda täpselt teed. Karvased mehed on teatavasti seksikad, aga naised – kui feministlik revolutsioon pole päris sinu teema –, siis olgem ausad, vähemalt mustade sukkpükste all ei pea keegi teadma, mis toimub.

    Ole normcore. Vasakult Andres Lõo ja Kersten Kõrge. Foto: Madis Kurss

    Ole normcore. Vasakult Andres Lõo ja Kersten Kõrge. Foto: Madis Kurss