USA immigrantide kaudu hiphopikultuuri ja sealt edasi peavoolu liikunud grill’id ehk dekoratiivsed hambavõred säravad kiirelt vahetuvate trenditsüklite maailmas aina kirkamalt.

Kulda täis suud on saatnud inimesi juba tuhandeid aastaid, ometi mõjub see siiani uuendusliku ja kohati võõra nähtusena, eriti Eesti mastaabis. Üheks levinuimaks suu dekoreerimise viisiks on grills (ka grillz) ehk dekoratiivsed hambavõred. See ingliskeelne nimetus on tuletatud auto iluvõrest ja pärineb USAst. Kõige varasemateks grills’i kandjateks peetakse aga etruski naisi, kes elasid praeguse Itaalia aladel umbes 8.–3. sajandil eKr. Nimelt on arheoloogid leidnud sealt inimjäänuseid, millel on tõmmatud üle hammaste õhukesed kullast plaadid. Tihtipeale olid nende kandjatel mõned hambad puudu, kuid uurimise käigus on selgunud, et neil polnud märki mõnest haigusest või traumast, mis oleks nõudnud hamba eemaldamist. Seetõttu arvatakse, et etruski naiste jaoks oli hambakaunistuste kandmine rituaalne ning ehetel oli esteetiline, mitte meditsiiniline funktsioon.

Ingliskeelne nimetus „grills” on tuletatud auto iluvõrest ja pärineb USAst.

Kuldhambad on olnud eri kultuurides tähtsad staatuse, rikkuse ja stiili väljendamise sümbolid. Samas on kuld olnud paljudes kohtades ainus hambaraviks saadaolev materjal. Nii on suhtumine kuldhammastesse pidevalt muutunud: kohati on need olnud ihaldusväärsed, siis jälle vanamoodsad, ühes kohas märk rikkusest, teises vaesusest. Läänemaailmas on tajutud hambakaunistusi pikka aega pigem võõra, inetu või lausa barbaarsena, kuna ilma ühegi eripärata sirged valged hambad on olnud kaua ilustandardiks ja jõukuse näitajaks.

Immigrantidelt kõrgmoodi

Suhtumine kuldhammastesse hakkas muutuma umbes 1970ndatel USAs ja seda tänu immigrantidele. Sisserändajail, kes tulid näiteks Jamaicalt ja Vietnamist, olid nad siis oma kuldse naeratuse üle uhked või mitte, oli selge mõju kohalikule afroameerika kultuurile, kuna enamik immigrante asus elama mustanahaliste rajoonidesse. Hambakaunistused said tänavastiili osaks ja nende mõju ulatus aina kaugemale. Esimene märk grills’i kõrgmoodi ja seeläbi ka peavoolu jõudmisest on ajakirja Vogue Hommes 1975. aasta kaanefoto, mida ehib kuldse hambumusega ikooniline diskojumalanna Grace Jones.

80ndatel leidis grills oma kindla kodu hiphopi- ja räpiskeenes.

80ndatel leidis grills oma kindla kodu hiphopi- ja räpiskeenes, kuhu see jäi paikseks järgmiseks kahekümneks aastaks. 2000ndatel jõudsid need muusikažanrid ja ka teised algupäraselt afroameeriklaste loodud kultuurifenomenid peavoolu, nendega koos ka hambakaunistused. Aastal 2005 tuli artist Nelly välja ülipopulaarse looga „Grillz”, mis algab järgmiselt: „Rob the jewelry store and tell ‘em make me a grill. Add the whole top diamond and the bottom rose gold. Yo we ‘bout to start a epidemic wit this one.” Võiks öelda, et tegu oli lausa prohvetlike sõnadega!

Lapsepõlveunistus – kuldhambad

Ka minu enda esimesed mälestused grills’ist pärinevad 2000ndate valjust, julgest ja hullumeelsest MTVst, kus neid ennenägematuid ja võõramaiseid ehteid kohtas nii muusikavideotes kui ka sellistes saadetes nagu „Pimp My Ride”, „Cribs” või isegi „My Super Sweet 16”. Mäletan, kuidas üks rikas teismeline blondiin läks ühes osas väga gangsta vaimuga ehtepoodi, eesmärgiga osta teemantidega grills. Selge märk sellest, et hambakaunistused olid nüüd (vähemalt USAs) täiesti peavool. Peale räppartistide kannavad tänapäeval grills’i meelsasti ka popstaarid, näitlejad, modellid, kunstnikud, sportlased ja paljud teised. Näiteks kõige kallima hambavõre maailmas on teinud hambaarst Bill Dorfman Katy Perryle ja seda näeb tema muusikavideos „Dark Horse”.

Enne esmakohtumist grills’iga jätsid mulle aga kustumatu mulje vanaema kuldhambad. Väikse lapsena teda külastades palusin iga kord neid endale näidata. See mõjus müstilisena, nagu ta hoiaks oma suus päikesekiiri või kaugeid tähti. Teadsin juba siis, et kui mina suureks kasvan, tahan kindlasti kullast hambaid.

Pole kaugel aeg, kui hambavõresid võib kohata näiteks presidendi vastuvõtul.

Eestis leidub siiani inimesi, kel polnud Nõukogude Liidus hammaste parandamiseks paremat moodust. Seepärast nähakse meil kuldhambaid enamasti kui jäänukeid, mis meenutavad vaesemat ja keerulisemat aega. Ometi on see suhtumine vaikselt muutumas ja nii mõneski trendikamas lokaalis võib juba kohata metalselt helkiva naeratusega noori.

Nagu USAs, on ka meil grills’i propageerijateks mitmed artistid. Näiteks sillerdavad Yasmyni viimase albumi „Round III” kaanel hambavõred, mille on loonud Enric Jo ja Erik Merisalu, kelle loomingul tasuks kindlasti silma peal hoida. Kodumaist räpparit Villemdrillemit on aga nähtud kandmas Soome ehtefirma Gardia grills’i. Samuti on kandnud kuldhambaid aastaid Henry Kõrvits AKA Genka ja muidugi Tommy Cash. Grills’i kandmine on Eestis tõusuteel ja enam pole kaugel aeg, kui hambavõresid võib kohata näiteks presidendi vastuvõtul, kuna huvi selle ehte vastu on suur. 

Kas sinu hambad helendavad pimedas?

Tänapäeval on hambavõrede valik nõnda lai ja võimalusi nii palju, et midagi sobivat leiab igale inimesele ja mis tahes olukorda. Endiselt on väga populaarne grills’i klassikaline disain, mille puhul on hambad servadeni metalliga ümbritsetud, kallimad komplektid on omakorda kaetud vääriskividega. Aina rohkem tuntakse aga huvi ka teistsuguste vormide, vähem levinud kivide ja muude materjalide vastu. 

Üks põnev grills’i-meister on näiteks Clova Rae-Smith (@clovajewellery), kelle signatuurhambavõred näevad välja, nagu üle hammaste oleks tõmmatud õrn pits või neil voolaksid sulametallijõed. Ettevõtte Gabby Elan Jewelry (@gabbyelanjewelry) portfooliost leiab lõbusaid ja kvaliteetseid hambavõresid kõikvõimalike värvitoonide, kujude ja esteetikaga, küll aga sattus firma äsja skandaali, kuna varastas mainitud Clova Jewellery disaini ja kopeeris seda üks ühele oma tellimustöös. See on disainikogukonnas, eriti grills’i-meistrite seas üks suurimaid patte, mis päädib tavaliselt suure pahameelega sotsiaalmeedias ning heal juhul patuse poole vabandusega.

Grills ei pea olema sugugi metallist – meigi- ja eriefektikunstnik Lisa Michalik (@lisamchlik) on tuntud oma eksperimentaalsete hambavõrede poolest, mis näiteks helendavad pimedas, on üleni punased või imiteerivad marmorit. Kindlast materjalist ta avalikult rääkinud pole, kuid fotode järgi tundub tegu olevat plasti või komposiidiga, millest tehakse tavaliselt hambalaminaate.

Erilisus maailmas, kus keegi pole eriline

Näen grills’i kasvava populaarsuse ühe põhjusena tänapäeva ülikiiret trenditsüklit ja valikute üleküllust – kui saad osta endale H&Mist mis tahes stiilis riideid ja TikToki moetrendid kestavad enne iganemist vaid kuu aega, soovivad inimesed paratamatult leida midagi, mis teeks neid erilisemaks ajastul, kus mitte keegi pole eriline. Maailmas, kus kõike toodetakse ülearu kiiresti ja see visatakse ka sama kärmelt minema, on enda personaalse stiili arendamine muutumas aina tähtsamaks. 

Hambavõre annab selle kandjale juurde enesekindlust, paneb rohkem naerma ja naeratama.

Pole ilmselt midagi personaalsemat ja silmapaistvamat kui grills – 100% custom made ehe, mida saab kanda vaid üks inimene terves maailmas. Viis, kuidas me grills’i kanname, on nõnda intiimne, et see on peaaegu et spirituaalne – oma ila sees, keele vastus, silitades neid pidevalt märkamatult. See muudab ka meie suhtlust – hambavõre annab selle kandjale juurde enesekindlust, paneb rohkem naerma, naeratama ja rääkima, tahame igal võimalusel oma hambaid paljastada. Samas kaitseb see kandjat ja võib mõjuda hoiatavalt nagu mõne kiskja külmalt välkuv hambumus, väljendades tugevust, kindlust, teravust ja vastupidavust. See on midagi palju enamat kui näiteks rikkusega flex’imine. Hambavõred on tulnud naistelt, töölisklassist, immigrantidelt ning jõudnud lõpuks ka miljardäride suhu, sest need on vaieldamatult atraktiivsed ja vastupandamatult kummalised.

Liisbeth Kirss on eesti ehtekunstnik, grills’i-meister ja baaripidaja, kes ammutab inspiratsiooni peamiselt mimmundusest, naistevahelisest sõprusest ja peokultuurist.