Sel nädalavahetusel, 12.–13. oktoobril kutsub Open House Tallinn taaskord avastama Tallinna linnaruumis asuvate hoonete arhitektuuri ja ajalugu ning piiluma kohtadesse, mis enamasti avalikkusele suletud on. Open House Tallinna projektijuht Aleksander Tali räägib, mis neil seekord plaanis on.

Selleaastase Open House Tallinna fookusteemaks on kaasavus ja ligipääsetavus. Kuidas see programmis väljendub?

Igal aastal oleme korraldanud tuure kolmes keeles – eesti, vene ja inglise, ning kaasanud seeläbi erinevaid kogukondi. Seekord on meie programm tavapärase kolme keele asemel hoopis neljas keeles. Lisandunud on eesti viipekeel. Viime Eesti Kunstiakadeemias esmakordselt läbi tuuri vaegnägijatele, mille jooksul on võimalik teadvustada arhitektuuri kirjeldustõlke kaudu, kätelda makette ja 3D prinditud elemente. Lisaks oleme oma materjalides ära märkinud ka kõik ratastooliga ligipääsetavad tuurid, et soovijad leiaksid info kenasti üles.

Kaasame ka noori – näiteks viib Valgustusdisainerite Assotsiatsioon läbi töötoa noortele, mis on hea võimalus õppida juba varakult tundma valgustuse väärtust ja seda, kuidas ruumi paremini valgustada. Töötuba sobib hästi 7.–12. klassi noortele.

Kui rääkida kaasatusest laiemalt, siis kaasav linnaruum on selline, kus on kõigil hea olla. Et selleni jõuda, on oluline tähele panna erinevaid linnaruumi elemente. Seega korraldame meie eriprogrammi raames koostöös Tallinna Linnamuuseumiga garaažide tuuri, tänavaruumi ekspertidega tänavaruumi tuuri ja valgustusdisaineritega valgustusdisaini tuuri. Lisaks sellele viime Kultuurikatlas läbi kuus välkloengut, mis räägivad kaasavast linnast ning linnaruumile lähedastest teemadest.

Lõpetuseks tahame näidata linnaruumi kasutusviise ning viime koostöös orienteerumisklubi TONiga läbi siseorienteerumise. See on üks eriline viis, kuidas arhitektuuri avastada ja erinevaid kogukondi kaasata, seega kellel vähegi võimalik, soovitan sellest osa võtta. Radasid on igale maitsele.

Kas inimeste huvi selliste tuuride ja linnaruumi vastu on kasvanud?

Inimesed on alati linnaruumist huvitunud, nii mõnedki linnaruumi teemad käivad uudistest läbi ja linna aina arendatakse. Seega tähelepanu kasvab. Paljud meie sündmuse külastajad on tagasisides öelnud, et on alati tahtnud hooneid ja arhitektuuri avastada, aga pole olnud võimalusi, et seda teha. Hoonetest käiakse iga päev mööda, aga nüüd saab nendesse ka sisse minna.

Kuna pakume võimalust tutvuda arhitektuuriga üpriski mugaval moel, oleme kindlasti pakkunud paljudele avastamisrõõmu, aga ka arhitektuuripisikut, mis on aidanud kaasa inimeste huvi kasvule nii meie sündmuse kui ka üldiselt linnaruumis toimuva vastu. Open House Tallinna tagasisidest oleme näinud, et suurem osa vastajatest on nõus sellega, et nad on linna kohta midagi juurde õppinud ja oskavad paremini linnaruumi teemadel kaasa rääkida.

Mille järgi valite hooneid ja paiku, kuhu tuure teha? Kui altid on kohad teid vastu võtma?

Tallinnas on meeletu arv hooneid, mis on arhitektuuriliselt väärtuslikud ja mida võiks linnarahvale tutvustada, seega valiku tegemine ei ole kunagi lihtne. Otsustame nii külastajate tagasiside põhjal kui ka jälgime uusarendusi ja asukohti, mis võivad lähitulevikus muutuda. Vaatame ka piirkonna järgi, et hooned oleksid pigem logistiliselt mugavamates kogumites ja lähestikku. Sellel aastal oleme lisaks Kesklinnale ja Põhja-Tallinnale kaasanud ka Tondi piirkonna, Kadrioru ja Nõmme ning Mustamäe lõpu. Kuna avastamisväärt hooneid on nii palju, püüame igal aastal umbes poole programmist uute hoonete vastu välja vahetada, et tuua programmi värskust.

Üldjuhul on hoonete esindajad meie initsiatiivist huvitatud, sest see on hea võimalus tõsta teadlikkust nendest hoonetest kui olulisest linnaruumi osast ja pöörata tähelepanu arhitektuurile, kuna see on meie kultuuri osa. Kahjuks on ka neid, kes peavad erinevatel põhjustel keelduma.

Kes on need inimesed, kes tuure läbi viivad?

Valdav osa inimesi, kes tuure läbi viivad on eesti, vene ja inglise keelt kõnelevad vabatahtlikud erinevatest vanuserühmadest ja kogukondadest. Nad on seotud mitmete valdkondadega, kuid neid kõiki ühendab huvi linnaruumi ja arhitektuuri vastu. Lisaks vabatahtlikele viivad tuure läbi ka programmis olevate hoonete haldurid ja inimesed, kes on ühel või teisel moel hoonetega seotud. Neil on soov inspireerida inimesi mõtlema arhitektuurist, millesse nad ise panustanud on ning ka nemad teevad seda vabatahtlikult. Vabatahtlikud on meie sündmuse toimumiseks ääretult olulised. Ilma nendeta ei oleks võimalik teha nii mõjusat ja olulist üritust sellises mahus nagu praegu. Meie sündmuse meeskonda kuulub sel aastal ligikaudu 160 vabatahtlikku ning olen neile väga tänulik, et saame selle suure kogukonnaga kõiki teisi arhitektuurist innustada. 

Kas sul on mõne hoone kohta meeles mõni tore lugu või fakt, mida nõus jagama oled?

Mulle meeldib avastada vanu tööstuspiirkondi ja vaadata, kuidas neid ajapikku taaskasutatakse. Tulevases Hundipea linnaosas asub Paljassaare sadam, kust võib leida vana kinosaali ning väidetavalt hoiustati tuuri läbivas laos Eestisse saabuvaid kakaoube. Vanalinnas, hotell Telegraafis on võimalik tubasid teenindada läbi teeninduskapi. Osade tubade sissepääsude juures on kahe uksega kapp, kuhu teenindaja saab koridorist panna söögi või muid tarbeesemeid, mille klient toast teise kapiukse kaudu kätte saab. Need kapid aitasid hotellil kenasti ka koroonaajal tegutseda. Meie programmis on ka huvitav koolihoone – Nõmme Gümnaasium, mille vilistlaseks oli Lennart Meri.

Nagu legend räägib, ei saa Tallinn kunagi valmis. Open House’il ilmselt seda hirmu pole, et Tallinnas need kohad otsa saaksid, kuhu külastajaid järgmisel korral viia?

Linnaruum on nagu elusorganism – see areneb ja adapteerub inimeste, tehnoloogiate ja seadustega ning need protsessid ei peatu kunagi. Meie sündmuse õnneks räägib legend tõtt ja igal aastal on pakkuda midagi täiesti uut, seega hirmu me ei tunne. Lisaks uutele hoonetele on Tallinnal veel piisavalt hiljuti valminud ja ka ajaloolisi hooneid, kuhu me oma programmiga jõudnud ei ole, seega valik veel nii pea otsa ei saa ja avastamist jätkub aastateks.

Sel kevadel toimus ka esimene Open House Tartu. On teil plaane ka teiste Eesti linnade või väiksemate asulatega?

Tõesti, selle aasta aprillis viisime Open House Tallinna satelliidina läbi Open House Tartu sündmuse, mis osutus populaarseks. Tartus on väga palju väärt arhitektuuri, mida on rõõm lasta teistel avastada. Meie üks eesmärkidest ongi tõsta teadlikkust eesti arhitektuuri vastu ja see ei asu ainult Tallinnas. Kena oleks levitada sündmuse kontseptsiooni ja brändi üle terve Eesti. Antud hetkel küll plaani teistesse linnadesse levida pole, kuid oleme alati võimalustele avatud ja kindlasti soovime seda teha tulevikus.

Lisainfot leiad Open House Tallinna kodulehelt