Kodumaisele muusikaväljale on maandunud uus plaadifirma MIDA, mille esimeseks väljaandeks on Maarja Nuudi ja Sun Araw’ (aka Cameron Stallones) 10. oktoobril ilmuv ühine plaat „Fantasias for Violin & Guitar”. MIDA asutaja ning IDA Raadio üks eestvedaja Ats Luik tutvustab uue leibeli plaane lähemalt.

MIDA esimene plaat on sündinud IDA heliresidentuuri tulemusena. Samas ei seadnud te IDAs Maarjale ja Cameronile kohustust midagi välja anda. Kas idee plaadifirma luua tekkis protsessi käigus või mõlgutasid sa neid mõtteid juba varem?

Plaadifirma ideed ei ole ma tegelikult väga varem mõlgutanudki, pigem on aeg-ajalt pead läbinud mõte, et ega ometi maailmasse ju veel ühte plaadifirmat vaja ole?! Vastust sellele küsimusele ei tea ma siiani, aga mingil imelikul põhjusel ulatasid Maarja ja Cameron mulle residentuuri lõppedes USB-pulga, mis sisaldas 18 tundi Narvas salvestatud materjali, tehes justkui selgeks, et minu asi on see kõik üheks tervikuks vormida. Ja siis ka välja anda. Ei jäänudki muud üle, kui plaadifirma ära registreerida. Ilmselgelt toetub MIDA tugevalt ka IDAle, nagu nimigi vihjab.

Residentuur, milles nad möödunud sügisel osalesid, oli korraldatud koosöös IDA ja Narva kunstiresidentuuriga. Eesmärgiks eelkõige see, et nad ennast seal mugavalt tunneksid, omavahel loomeprotsesse jagaksid, linnaga tutvust teeksid ning ühiseid teemasid leiaksid. Eks ma hoidsin hinge kinni ka, et kas sellest üldse asja saab ja mis täpselt toimuma hakkab. Ühtegi reeglit me aga ei kehtestanud, ühtlasi ei pidanud me vajalikuks lõpptulemust kui sellist kuidagi reguleerida, seega ei osanud keegi meist tegelikult ette näha, mis sellest kõigest välja koorub. Narvas oli neil abiks Jackson Bailey, kes tegeles salvestamisega ja aitas suures residentuurihoones meeleolu hoida. Eks seal kummitasid neid aeg-ajalt suured ämblikud ka ning ühel päeval otsustasid kõik kolm stuudioarvutit töötegemise ära lõpetada, minu asi oli siis Maarja Tallinna stuudiost Narva uus tööarvuti kärutada.

Maarja Nuudi ja Sun Araw poolt salvestatud materjali oli tegelikult kõvasti rohkem kui lõpuks plaadile mahtus. Kuidas see otsustamine käis, mis jääb ja mis mitte?

Ma olen siiani üllatunud, et nad mind selles protsessis usaldasid ja mingis mõttes ka fakti ette panid. Eks me siis möödunud aastal suhteliselt lünklikult ja pikkade pausidega sel teemal suhtlesime. Maarja tegeles samal ajal ka äsja ilmunud „World Inverted” plaadiga, Cameron põhiliselt surfas Los Angeleses, aga kuidagi me nii kaugele jõudsime, et 18 tunnist valisime välja, lõikasime ja kleepisime kokku 18 lugu, millest 10 jõudsid albumile. 8 neist vinüülalbumile, lisaks kaks boonuslugu digiversioonis. Materjali on seega kahjuks veel ja mingi jutt justkui jäi õhku, et ka ülejäänud lood võiks kunagi, kuidagi välja anda.

Kuna materjal on salvestatud live’is Narva kunstiresidentuuris, siis tehniliselt oli seda kõike suhteliselt raske plaadivalmiks meisterdada, aga õnneks oli nõu ja jõuga abis meister Evar Anvelt, kes miksis kogu materjali nagu homset ei oleks ning aitas meid nii jõuliselt, et siiamaani on natuke piinlik ta ees. Istutasin ennast ta kõrvale stuudios maha ja hakkasin näpuga vehkima, kus mingi lugu lõppeda võiks, millal viiul sisse, kitarr välja lülitada. Aeg-ajalt vajutasin ta klaviatuuril ka suvalisi nuppe. Aga otsused, mis jääb ja mis mitte, võtsime ikkagi vastu kõik koos. Väga omavahel tülli ei läinud ja kolossaalseid lahkarvamusi ei tekkinud.

Kuigi hetkel on MIDA alt välja kuulutatud ainult üks kauamängiv, siis milline on su nägemus muusikast, millele MIDA keskendunud on? On sul mingid kindlad põhimõtted, mille järgi sa toimetad?

Ma olen halb planeerija, seega ei ole ma plaadifirmaga veel maailmavallutuslikke plaane teinud. Aga eks „Fantasias for Violin & Guitar” kui „impro-album” on ilmselgelt aus debüüt MIDAle.

Sa oled varasemalt Eestisse toonud selliseid omanäolise käekirjaga muusikuid nagu R. Stevie Moore, Laaraji või Ata Kak. Laarajid kuulis väidetavalt tänaval mängimas Brian Eno, kes ta kohe oma hõlma alla võttis. Ata Kaki plaat sattus aga juhuslikult Awesome Tapes i leibeli looja kätte. Oled sa isegi juhuslikult mõne sellise artisti otsa sattunud, kellest keegi varem kuulnud pole, kuid kelle võiks kuuldavaks teha?

Ma olen sattunud artistide otsa, kellest inimesed on juba kuulnud, aga võiksid kindlasti rohkem kuulda. Nagu näiteks… Bakey USTL.

On sul juba järgmised plaadiideed soolas?

Imelikul kombel on järgmine plaat juba soolas jah. Ei julge veel öelda, mis see on, aga ilmuma peaks see lähikuude jooksul.

IDAl on tulemas ka järgmine heliresidentuur, kus osalevad Mari-Liis Rebane, Mikk Madisson ja Keetai. Mis nende valimisel määravaks sai ning kas ka sealt on võimalikku reliisi oodata?

Ei tea! Aga olen juba väga põnevil!