Doom-metal’i bänd Kannabinõid andis oktoobris välja oma kolmanda albumi „MASS”, mida esitletakse sel laupäeval, 2. detsembril Paavli Kultuurivabrikus. Bändi liikmed Taniel Tegelmann (kitarr, vokaal) ja Mihkel-Madis Rebane (trumm, kitarr, vokaal) jagavad, mis metallist „MASS” valatud on.

Esimese vooruna toimub lemmiklapse valimine – milline lugu uuelt plaadilt teile kõige südamelähedasemaks on osutunud ja miks?

Taniel: „Vaata” – esmalt on tegu äärmiselt jabura ülesehitusega palaga, teisalt mulle räigelt meeldib see sümbioos romantika ja metal’i vahel laulu teises pooles, annab kogu asjale kuidagi värske maigu.

Rebane: Kõik lood said meilt võrdväärselt tähelepanu ja armastust, nii et raske on lõplikku lemmikut välja valida. Kuid kui ma midagi pean valima, siis viimasel ajal on Tanieli poolt kirjutatud lüürika „see kõik mis sa tunned on päris” pidevalt kummitanud ehk siis lugu „Päris” on hetkel grammi võrra südamelähedasem. Aga küsi homme uuesti.

„MASS” räägib edasiliikumisest, rahu leidmisest ja muutustega kohanemisest. Kuidas selle plaadi tegemine teie jaoks neid teemasid avas ja edasi aitas mõtestada või oli see pigem emotsioonide muusikasse valamine?

Taniel: Minu poolt oli pigem tegemist emotsioonide virvarriga, mis sai muusikasse edasi kantud, keerulised ajad ja valikud, mis on tegelikult siiamaani kestvad protsessid.

Rebane: „MASSi” sai valatud palju keerulisi hetki ja tugevaid emotsioone. Albumi loomise protsessi lõpus avastasime, et sel on justkui positiivne alatoon ning kõikide lugude puhul on ühine nimetaja edasiliikumine. Säärane kontseptsioon ei olnud meil ilmtingimata planeeritud – pigem elu keerdkäigud lihtsalt suunasid meid sellisele mõttele. Aga „MASSi” kontseptsiooni, tähendust ja lüürikat võib tõlgendada mitmeti ja eks kuulaja saab ise otsustada, mis emotsiooni ja energiat see edasi kannab. Kõigil oma nägemus.

Albumi nimi sai paika juba enne, kui loodki valmis olid, ning tuli teil pähe üsna juhuslikult, kusagil burgeriputka ees. Eks siin mängib oma rolli ka lüürika, aga kuidas teil lugudele nime panemise protsess toimib? Kui palju te nendega oma pead vaevate? Tihtipeale on erinevates muusikažanrites selles osas teatavad läbivad jooned. Teil on vähemalt „MASSi” peal sellised ilusad lihtsad eestikeelsed sõnad.

Taniel: Kuidagi on nii läinud jah, et kogu väljapoole minev tekst meilt on suhteliselt lakooniline ja selle koha pealt sai albumit tehes mingi hetk ka kokku lepitud, et pikki nimesid panema ei hakka. Albumi üldpilt mõjutab lugude nimesid ilmselt sama palju kui lugude sisu.

Rebane: Kui protsess on jõudnud juba nii kaugele, et lugudele tuleb lõplike nimesid valida, tähendab see, et suur töö on juba seljataga. Ehk, nimevalik on justkui preemia raskelt tehtud töö eest. Peavalu sellega kohe kindlasti ei kaasnenud – kõik sujus orgaaniliselt ja leidsime Tanieliga kiiresti ühise arusaama.

Millised on eesti keeles laulmise eelised metal-muusikas?

Taniel: Täishäälikute paljusus.

Rebane: Siirus. Meil on muidugi võimalus Kannabinõia lugudes demonstreerida ka enda inglise keele taset, aga pool sõnumit läheks seeläbi kaotsi. Isegi kui kuulaja saaks meie sõnumist aru, siis me ise ennast küll ei usuks. 

Peab tunnistama küll seda, et ka eesti keeles on võimalik kirjutada lüürikat, mille sisu ei ole siiras ja seetõttu ei puuduta lugu mitte ühegi kuulaja südant. Ehk hoolimata sellest, mis keeles keegi laulda soovib, tuleb siiski kätt pulsil hoida ja enda loodud sõnade suhtes kriitiline olla. Muusikaline kontekst loeb, rütmika loeb ja tuleb palju katsetada.

Mis on selle plaadi juures teie enda jaoks uut, mida te varem võib-olla katsetanud polnud?

Taniel: Elu tõttu laskus pärast lugude valmimist kogu albumi produtseerimise raskus Rebasele, kuivõrd varem olin paljuski harjunud kõike ise tegema.

Rebane: Suurim täiendus võrreldes eelnevate albumitega on kindlasti lisakihtide ja harmooniate lisamine. Veetsin palju aega erinevates muusikaprogrammides ja proovisime „MASSi” miksijaga (Julius Mauranen – toim.) erinevaid lahendusi. Juliuse ekspertiis, professionaalsus ja süntesaatorite know-how aitas meil meie ideed ellu viia – ta oli hindamatu lisaliige terve „MASSi” protsessi vältel ja me oleme siiralt õnnelikud, et valisime säärase Soome tipptegija meie albumit miksima. Kiitos paljon, Julius!

Sooviksin ka eraldi mainida, et mängisin sisse kitarrisoolo loos „Ohtlik”. Kuigi eelmisel albumil mängisin sisse kõik instrumendid loos „Võib pimedaks jääda”, siis sellist sooritust nagu loos „Ohtlik” pole ma veel mitte üheski Kannabinõia loos ega muus bändis teinud.

Mulle meeldis Postimehe intervjuus kõlanud mõte Tanelilt, et paljud bändid annavad pärast esimesi ebaõnnestumisi alla. Milline oleks teie soovitus, kuidas sellistel juhtudel edasi liikuda?

Taniel: Ma pole kindel, kas ma olen mingil positsioonil, et soovitusi jagada, aga seda ma oskan öelda küll, et kui isegi bändi ei viitsi enam väga teha, siis koos käia maksab ikka, ja küll see tuhin siis ka pigem varem kui hiljem tagasi tuleb.

Rebane: Ma pole ka kindel, kas me Tanieliga oleme positsioonis, kus saaksime kellelegi spetsiifilisi soovitusi anda. Küll aga olen veendunud, et absoluutselt igas eluvaldkonnas tuleb ette ebaõnnestumisi. Olgu see muusika, kirjandus, haridus, jalgpall, mida iganes veel. Ehk ebaõnnestumiste eest ei põgene me kuhugi ja see on okei.

Eluaega tuleks sisustada tegevusega, mis päriselt huvitab. Kui see on muusika, siis väga hea ja mängi edasi. Kui see on jalgpall, siis väga hea ja mängi edasi. Mõne mängu kaotab ikka, aga kui sa armastad seda mis teed, siis sometimes lose, always win ja mine edasi.

Äsja lahkus teie bändist Jerl Norden, kelle asemel liitus bändiga Aleksandr Ivanov. Mis muutuseid uus dünaamika toonud on ja kas töö uue materjali kallal juba käib?

Taniel: Hetkel on veel vara öelda, kas ja milliseid muutuseid see endaga kaasa toob. Hetkel keskendume pigem käimasoleva albumi mängima õppimisele ja esitamisele.

Rebane: Oleme nüüdseks teinud umbes kaks kuud koos Aleksandriga proovi ja selle aja jooksul on ta väga kiiresti õppinud ära nii Kannabinõia uued kui ka vanad lood. Põhirõhk on olnud kontsertideks valmistumisel, nii et nagu Taniel ütles, on hetkel natukene vara rääkida uuest materjalist. Aga ootan juba põnevusega seda hetke, millal saame alustada uue albumi kallal töötamist. Mõtteid on üsna palju ja vaikselt tiksub peas juba idee, mis nime ja temaatikaga uus album olla võiks. Elame, näeme. 

Plaadi esitluskontsert