Kolmapäeval, 27. septembril algusega kell 18 toimub Tallinna Kirjanike majas õhtu „Valge on kõik värvid”, kus oma lemmikautoreid loevad ette Doris Kareva, Kätlin Kaldmaa, Kai Aareleid, Merit Kask, Hanneleele Kaldmaa ja Piibe Kolka ning mõttepause saadab Liisu Siimeri bassimuusika.

Esmaesitusele tulevad biitkirjaniku ruth weissi ja Anne Carsoni tõlked eesti keelde.

Kust läheb essee ja ilukirjanduse vahe, kus on proosa ja luule piir? Kui proosa on maja, siis luule on leekides inimene, kes läbi maja jookseb, on Anne Carson öelnud. Pühendunud Vana-Kreeka klassikute tõlkija on enda sõnades pigem visuaalne kui sõnakunstnik, ent üks ei välista ju teist. Selgetes kategooriates tema looming paigal ei püsi, plehku pistes haarab kaasa mõtte ja südame ja hinge ja jalalaba.

Kust tuli biitkirjanike biit? Termini võttis kasutusele Kerouac, kuid jazz-muusika saatel hakkas oma luulet lugema esimesena ruth weiss (jah, väikeste tähtedega). 1949. aastal kirjutas ruth Chicago Art Circle’i kogukonna maja keldris luulet, kui tuli sõber teda kutsuma ülemisele korrusele jazz’i improt kuulama. Jäta mind rahule, ma kirjutan, vastas ruth. Sõber haaras kirjutusmasinast tema luuletuse ning jooksis ülesse muusikute juurde – te peate seda kuulma! ruth hakkas luulet lugema ja muusikud hakkasid kaasa mängima. Nii see algas.

Ürituse leiad Facebookis siit.