Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas.

Millised on teie prioriteedid Tartu kandideerimisel Euroopa kultuuripealinnaks 2024?

Valimisliit Südamega Tartu (vastas Uuno Pungar)
Isiklikult ma kultuurist suurt lugu ei pea, kuid seda tean ikka, et kulturnikutele elu pahelisem pool võõras pole. Seega kattub vastus osaliselt punktiga 1: vabameelne õhkkond on märksõnaks, mis üle Euroopa vastavat kontingenti siia tõmbaks. Samuti asume võitlema munitsipaallõbumajade eest – teame omast kogemusest, et Tartus lahke anniga tudengineiusid enam kui küll on, kuid seni on see turg täiesti reguleerimata ja kogu nende teenitu läheb linnakassast mööda. Hoiame sihiks, et hind püsiks taskukohane ja kvaliteet mõõdukas.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (vastas Peeter Laurson)
Tartu on ülikoolide ja teaduse linn. Siinsed teadlased räägivad edukalt kaasa maailma jaoks oluliste probleemide lahendamisel. Samuti on Tartu tõestanud end eesti keele, traditsioonide ja kultuuripäradi hoidjana. Tartu on aktiivne, siin viiakse aastas läbi suur hulk ka rahvusvahelist kaasatust omavaid kultuuri- ja spordiüritusi. Euroopa kultuuripealinnaks projektis osalemine aitaks tõsta kindlasti Tartu rahvusvahelist tuntust veelgi ning tooks piiri tagant rohkem huvilisi meie linnaga tutvuma ning koostöösidemeid sõlmima. Kindlasti peavad olema kaasatud sellesse projekti aktiivselt Tartus asuvad ülikoolid. Esile tuleks tõsta Tartu kui teadmiste linn ja tutvustada siin tehtavat teadust ning antavat haridust. Selle projekti üks prioriteete võiks olla teha oluliselt kiiremaks Tartu rongiühendusi Tallinna ja Riiaga. Tartu lennuväljalt võiks saada lennata selleks ajaks viide sihtpunkti Euroopas.

Reformierakond (vastas Martin Bek)
Euroopa Kultuuripealinna projekt ei ole pelgalt kunstiprojekt, vaid hõlmab palju rohkemaid valdkondi (haridus, majandus, teadus, sotsiaalvaldkond, keskkond jne). See on võimalus tekitada nihe linna üldises arengus ja parandada elukeskkonda. See on võimalus, mis langeb meile osaks ainult korra sajandi jooksul. Tartu puhul võiks kultuuripealinna projekti fookus olla suunatus avatuse – nii mentaalse kui ka ruumilise – ning ligipääsetavuse suurendamisele. Avatud ja ligipääsetavus on võtmeküsimusteks ka teaduse ja ettevõtluse arendamisel. Kultuuripealinna projekt peab kaasama kõiki ja olema kogu Tartu ettevõtmine, mitte üksi linnavalitsuse initsiatiiv.

Valimisliit Tartu Eest (vastas Teele Arak)
Meie prioriteet on muuta Tartu linn maailmas palju tuntumaks, kui see täna on. Ja seda eelkõige maailmas ainulaadse kahetasandilise multihalli loomise kaudu. Tartu ei vaja eraldi kultuurikeskust selleks, et me saaksime kultuuripealinna tiitli. Tartu vajab atraktiivseid sündmusi – kontserte, etendusi, lavastusi ja konverentse – ja tõeliselt suurt auditooriumit mahutavat linnahalli. Ja seda ka enne ja pärast aastat 2024. Täna on nõudlus Tartus suurürituste korraldamiseks olemas, aga ei ole kohta, mis suudaks välja kanda kõrgetasemelisi produktsioone nt kontsertite vallas. Me tahame seda muuta, sest Tartust ei peaks mõtlema kui provintsist, kus on ruumi ainult väikeste ürituste jaoks.

Keskerakond (vastas Triin Lukk)
Selge on see, et kultuuri ei tee betoon, vaid inimesed. Tartus on väga hästi esindatud professionaalne kultuur, ent ise teha tahtjate võimalused on seni olnud kahjuks kesisemad kui tahaks. Seetõttu peame vajalikuks eelkõige olemasolevate hoonete baasil (endine ERMi maja, laululava, Roosi tänava angaarid, koolid jne) kultuuri tegemise võimalusi laiendada ja rikastada. Meil on hea meel, et linna kultuuriosakond on juba hakanud koostööd arendama ning ideid kogume ka kogukondade esindajatelt (nt linnaosade seltsid). Parim kultuuripealinn on inimkeskne kultuuripealinn.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (vastas Gea Kangilaski)
Tartu on see linn, kus igaüks saab olla vabalt, olla ise, tegelda just nende asjadega, mis tõesti meeldivad. Nii peaks jääma see ka siis, kui Tartu saab Euroopa Kultuuripealinnaks – iseolemise linnaks, enda vabalt tundmise linnaks, avatud linnaks. Mida selleks teha?

Esmalt peame toetama neid, kes tahavad luua – kirjutada, filmida, musitseerida, maalida, etendada ja seda teistega jagada. Loomingulised ja teiste loomingut austavad inimesed loovad Tartu iseomase sünergilise õhkkonna. Meenutame, et just Tartu on Eesti tänavakunstipealinn, kus tegijaid mitte ei aetud ära, vaid mõisteti, toetati ja julgustati. Täna näeme Edward von Lõnguse töid mitte ainult Eestis vaid juba Euroopa südames. Ka Müürileht sündis Tartus!

Euroopa Kultuuripealinna kavasse panustab linn aastate jooksul miljonite eurodega, selleks et see raha läheks asja ette, on vaja võtta ette ja töötada ümber reeglid, mille järgi täna kultuuriprojekte toetatakse. Vajame selliseid põhimõtteid, mis tagaks Tartule omase loomingulise vabaduse ja tegijate mitmekesisuse. On ülioluline, et üksikute ülalt-alla suurfestivalide väljamõtlemise asemel antakse olemasolevatele tegijatele kindlus tuleviku suhtes, samas peame jääma piisavalt paindlikuks, et uued ja omanäolised tulijad saaks hea hüppelaua enese tõestamiseks. Mõistliku tasakaalu leidmine ei ole kerge ning see eeldab ka, et linna kultuurivaldkonda asuks juhtima kultuurikorralduse või -teooria taustaga inimene.

Avatud ja elav linn on arenev linn, sama kehtib ka kultuuris — linna kultuurielus on pidevaid tulijaid ja minejaid, samas ei tohi unustada neid, kes jäävad ja jääma peavad. Tartul on mõned vanad võlad ja uued mured, mis peavad saama lahenduse hiljemalt kultuuripealinna aastaks. Ennekõike Tartu Kunstimuuseum, mis on otsinud oma kodu ligi kolmveerand sajandit. Taas on laual mitmefunktsioonilise ühishoone — mille kohta tahaks Mariann Raisma eeskujul öelda Kultuurifoorum — rajamine koos Linnaraamatukoguga, ning me toetame seda ettevõtmist. Tartu ei mahu ühte majja, aga südalinna uude hoonesse mahuks siiski päris palju, hoone ümber pargialale veel enam. Pahatihti kiputakse halvustama kinnisvaraga seotud küsimusi, aga on valdkondi, kus tegutsemiseks on püsiv paik hädavajalik. Lisaks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoonele tuleb leida tegutsemiskoht Uue Teatri ja Elektriteatri jaoks, ammu ootavad tantsijad, koorid ja rahvamuusikud oma Rahvamaja, Kirjanduse maja, kus muu hulgas veetakse eest Tartu kui UNESCO loovlinna tegevusi, vajab kordategemist — ka nende valdkondade vajadused tuleb meil lahendada.

Kokkuvõtteks, Tartu tugevus on inimesed, kes tunnevad siin end vabalt ja kelle tegutsemistuhinale linn kaasa aitab. Linna kultuurielu võti ei peitu ühes majas ega festivalis, vaid sündmuste mitmekesisuses. Kultuuripealinn ei olegi midagi muud, kui kõige tartuliku väljapaistev tähistamine.

Valimisliit Tartu Heaks (vastas Jüri-Ott Salm)
Ühel äsja Tartus korraldatud kultuuripealinna teemalisel arutelul ei osanud kuulajaskonnast keegi nimetada käesoleva aasta Euroopa kultuuripealinna. Ilmselt pole tõesti üleliia palju neid, kes võtaks välisreisi ette spetsiaalselt selleks, et külastada parasjagu kultuuripealinnaks olevat linna. Miks ei võiks Tartu kultuuripealinna plaani koostamisel teadlikult sihikule võtta kodumaiseid huvilisi? Vanemuine on kõigile tuntud, aga Tartu kultuurielus on käimas väga palju põnevat, mis laiemale avalikkusele suuresti tundmatu. Selle rikkuse ja kirevuse riigisisene tutvustamine võiks olla kultuuripealinna üheks keskseks eesmärgiks, mis ei tähenda loomulikult, et välismaised huvilised päris ära tuleks unustada.

Müürileht ei saanud tagasisidet Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteilt.