Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas.

Vabaduse väljakul keelati hiljaaegu rulatamine, kuna see kahjustas väljaku graniitplaate. Mis on teie seisukoht antud küsimuses. Milliseid lahendusi näete teie, et pakkuda noortele võimalust linnaruumi aktiivselt kasutada?

Eesti Ellujäämise Erakond (vastas Raivo Orgusaar)
Kui Vabaduse väljakule korraldati hange, oleks pidanud mõtlema, millised teekattevahendid oleksid sobilikud ka rulatajatele. Kui hetkel on vastutustundetult läbiviidud ehitushanke tagajärjel kannatajateks osutumas rulatajad, mitte aga sellise teekattepaigaldise paigaldamise otsustajad, siis on siin ühiskonnas midagi väga valesti ning oleks viimane aeg kõrvaldada otsustavatelt ametikohtadelt kõik need ametnikud, kelle süül taoline olukord üldse tekkinud on. Need määrdunud ja Vabaduse väljakule sobimatud graniitplaadid tuleks siis üles võtta, taaskasutuseks avalikku müüki panna ning uued ja rulatamist kannatavad teekatted paigaldada. Muidugi tuleks tulevikus rakendada ametnike töökindlustust, mis sellistel puhkudel ametnike valedest otsustest tingitud kahjusi kinni maksma hakkaks.

Noortele tuleks luua enam selliseid rularadasid, nagu juba Politseipargis olemas on ning enamatesse paikadesse tuleks paigaldada turnimispuid, kus linnas joostes jooksjad nii venitada kui ka turnides lihaseid treenida saaksid. Rohkem oleks vaja paigaldada tasuta kasutamiseks ka võrkudega piiratud korvpalli-, minijalgpalliväljakuid ning ka liivakattega võrkpalliplatse ja avalikke tenniseväljakuid. Sellisel määral noortele just tasuta kehalist koormust võimaldades pole mõnede aastate pärast vaja kandidaatidelt küsimagi hakata, kuhu üks või teine süstlavahetuspunkt luua.

Reformierakond (vastas Yoko Alender)
Lapsed liiguvad üha vähem ja on aina ülekaalulisemad. Samal ajal lapsevanematena tassime neid vägisi autoga uksest ukseni ja keelame järgemööda igasugu vabu liikumisi. Arvan, et linna on lapse jaoks iseseisvumise keskkond, kõnni- ja rattaruum tuleb ehitada selliseks, et lubame sinna rahuliku südamega nii 8- kui ka 80-aastase. Avaliku ruumi projekteerides võiks arvestada kõigi kaasaegsete liikumisviisidega, ka rula, tõukside ja tasakaaluliikuritega ja luua selleks võimalusi. Hea suur hiljutine näide Riiast, kus avati kesklinnas hiiglaslik mänguplatside, spordiväljakute, rula- ja rattapark. Meil on selline kasutamata seisev ala keset Kalamaja ja Pelgulinna – Kopli Kaubajaam, mille saaks väga ägedalt kasutusse võtta, tegin kunagi sinna arhitektina magistritööna Kopli Lineaarpargi. Mida väiksemana õpime linnaruumis koos teistega toimetama, silmsidet hoidma ja hoolivalt suhtuma, seda turvalisem on linnaruum kõigile.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (vastas Siim Tuisk)
Rulatamine keelati küll vaid monumendi enda ligiduses, aga püüame ka seal leida lahendusi, et RKAS oleks rahuldatud ja rulatajad saaksid jätkata. Juba Vabaduse väljaku rajamisel arvestas arhitekt tänavaspordiga, et elu väljakul võimalikult mitmekesine saaks ja seetõttu võitis konkursi. Oleks kuritegu keelustada ise sedasorti juba eksisteerivaid võimalusi. Rulasõit on olemuslikult viis suhestuda arhitektuuri ja linnaruumiga ja kuigi pargid on toredad peab tänavasport jääma ka linnaruumi, sellele tuleb planeerimisel mõelda. Linnavalitsuses ei jää me imetlema vaid äsja Riias avatud Barona parki, vaid rajame ekstreemspordi sisehalli ja Eesti suurima rulapargi. Lisaks teeme ja rekonstrueerime spordiväljakuid, sealhulgas tänavaspordi omi. Ning viimaseks aga mitte vähem olulisena, ei tasu unustada ka linnapiiril taga Spot of Tallinnat, millega on kindlasti vaja parandada ühistranspordiühendusi (ning mitte ainult kesklinnast).

Valimisliit Meie Tallinn (vastas Maria Kaljuste)
Rulatamise ärakeelamine ei ole minu arvates mingi tore asi, pigem peaks vaatama, et linnaruum oleks selline, kus kõigil oleks hea olla ja liikumine sh rulatamine oleks soodustatud, turvaline ja fun. Mis me siis tahame ? Et noored läheksid liikumise asemel kaubanduskeskustesse vedelema või ?

Eestimaa Rohelised (vastas Aleksander Laane)
Rulatamise küsimusele on lahendust leida vast kõige lihtsam – tuleb ehitada tõeliselt arendav ja erinevatele tasemetele harjutamisvõimalusi pakkuv rulapark või ka mitu. Ruumi selleks on – tasub vaadata ka vabaduse väljaku kõrval olevate parklate poole. Ka Kaarli puiestee, mis praegu on enamasti üsna tühi, tahab värsket pilku. Me kõik armastame oma linna veidi omamoodi ja igaühe piirid on ka erinevas kohas – seega peame üksteisega arvestama. Keegi ei taha näha olukorda, kus tema tööd kahjustatakse või kui peab linna raha järjekindlalt millegi parandamisele kulutama. Aktiivse linnaruumikasutuse võtmeks on aga head ning ohutud jalgratta- ning jalgteed koolist või töölt koju, poodi, klubissegi. Ja loomulikult korralik ühistransport.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (vastas Henrik Aavik)
Noorte liikumise takistamine avalikus ruumis tuleb tagasi pöörata. Niikaua kui selle tegevuse käigus ei lõhuta linna (jutt kulumisest ja mürast rulade puhul on naeruväärne) tuleb liikumis soodustada. Kui ühiselt kasutatavas ruumis tekib oht liikujatele siis võib vajadusel ruumi märkidega jagada, nagu kergliiklusteedel on ratta ja jalutajate pooled, aga see reguleerimine ei tohiks olla aktiivne ja sekkuv.

Liikumise võimalusi ei peagi pakkuma eraldi noortele, vaid igas eas inimestele ning selleks meetmeks on pargid. Rohelist pinda peaks püüdma juurde tuua ka kesklinna keskendume olemasoleva säilitamisele.

Kergliiklusteede juurde ehitamine ning olemasolevate juppide ühendamine on meile prioriteet. Õismäelt Stroomi randa tulev kergliiklustee peaks läbi Pelgulinna ja Kalamaja välja viima üle poolsaare teisele promenaadile ning sealt Kadriorgu. Ka kesklinn võiks olla jalgrattaga elusalt läbitav.

Valismisliit Vaba Tallinna Kodanik (vastas Õie-Mari Aasmäe)
See on puhas lollus. Kas graniitplaadid on siis tõesti olulisemad kui see, et noored on õues ja tegelevad sportlike tegemistega, me elame ajatus kus lapsi õue saada on tõesti raske, vanasti oli nende kättesaamine sealt raske. Kui on kunagi sinna sellised plaadid pandud, siis tuleb kui nad katki lähevad, vastupidavamate vastu välja vahetada, mitte asuda keelama noortel ennast hästi tunda. Minu pärast rulatagu, kus tahavad ja on näha, et nad on seda tehes ettevaatlikud teiste liiklejate suhtes ja kui ei ole keegi, siis kasvatame ja selgitame, mitte ei keela ära.