Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega, pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas.

Kuidas rikastaksite jõe äärde jäävat avalikku ruumi?

Valimisliit Südamega Tartu (vastas Uuno Pungar)
Jõeäärse elavdamiseks on meie kultuuriruumis vaja üht imelihtsat meedet: lubada taas roheluses rahulikult kärakat pruukida. Pirogovi plats on selle loa tõttu tuntud üle Eesti, kuid sealses lämmatavas uriinihaisus pole tegevus just kuigi meeldiv, seetõttu võiks kerges vines Tartu vaim laieneda taas üle linna. Vahepeal selline seadus ju üle riigi kehtis, kuid kartellipoliitikud lõid tagurlaste kriitika ees araks.

Armastan ise jõe ääres napsi võtta ja sama meelt on enamik meie valimisliidust. Kui saaks seda rahulikult, ilma politseid pelgamata teha, siis tekiks ligitõmbav õhkkond justkui iseenesest. Mingeid hirmkalleid ehitusprojekte, mida Neinar Selile maha mängida, polekski tarvis.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (vastas Peeter Laurson)
Emajõe kallastel roheluse säilitamine on suur väärtus. Säilitada tuleb kallastel asuvaid parke ja kõrghaljastust, mis aitavad puhastada kesklinna õhku. Jätkata tuleb tervikliku Emajõe kalda promenaadi ehitamist. Emajõe kaldaala peab olema meeldiv ja turvaline paik vaba aja veetmiseks. Mänguväljakud, jooksurajad ning mitmekesine treeninguatribuutika kindlasti rikastaks jõeäärset ruumi.

Samuti aitavad elu jõe kaldal elavdada korrastatud paadisadamad, paadisillad, jõele ulatuvad vaateplatvormid ja kõik muu selline, mille abil saab jõeni paremini pääseda ja seda paremini kasutada. Kõige vahetumalt Emajõega kokku puutuvad Tartu linna kodanikud tegutsevad aktiivselt sõudmise ja aerutamise klubides, nende tegevust tuleb toetada. Aidata korrastada paatide vettelaskmise kohti ning parandada treeningkompleksi tingimusi.

Reformierakond (vastas Martin Bek)
Jõgi tuleks tihedamalt linnaruumiga siduda. Meie eesmärk on korrastada jõeäärsed alad, et kõigil tartlastel ja ka linna külalistel oleks võimalik seal meeldivalt aega veeta ning ka lihtsalt olla. Rajame jõepromenaadi Võidu silla ja Karlova sadama vahelisele alale ning Atlantise piirkonda. Kesklinna piirkonnas saab promenaadi trepistikult ka n-ö varbad vette panna ja jõega vahetumalt suhelda. Karlova sadama lähedusse kujundame mõnusa jõeäärse Karlova puhkeala. Lisaks näeme Anne kanali tagumist osa aktiivses kasutuses, rajame sinna juurdepääsu, sadama ja ühenduse Emajõega. Kujundame Emajõe vabaujulast korraliku rannaala. Oleme loonud võimaluse (tänaseks populaarsete) välikohvikute tekkeks jõe äärde ja soosime sellist arengut ka edaspidi.

Valimisliit Tartu Eest (vastas Teele Arak)
Meil on 100 kilomeetrit jõepiiri Võrtsjärvest Peipsini, kus asub tohutu potentsiaal, mille arengut peab toetama. Mõttekoht on kuidas avada päikesepoolne jõekallas, kuidas sinna tuua elu ja sildumiskohti paatidele. Tartus on palju tudengeid, kelle jaoks oleks atraktiivne jõeäärne ala kindlasti tõmbenumbriks. Aga kindlasti ka linlastele ja peredele. Mis puudutab hoonestust, siis tuleks kaaluda ka sõjaeelse seisukorra taastamist jõe ääres. Eriti, mis puudutab Tartule omast kõrgetasemelist arhitektuuri. Jõgi tuleb elama panna.

Keskerakond (vastas Triin Lukk)
Jõeäärse avaliku ruumi rikastamiseks tuleb jõe äär alustuseks terve linna ulatuses avada ning korrastada-rajada korralikud kallasrajad ja loodusrajad. Kesklinna, Võidu sillast Turusillani tahame rajada kaasaegse promenaadi. Kindlasti tuleb laiendada ja parandada taristut, mis võimaldab avada kohvikuid otse jõe kaldal. Sildumisrajatiste lisamisega (muuhulgas rajame ka uue sadama Käreverre) saame juurde ka võimalusi jõetranspordi, muuhulgas jõetrammide ja -taksode võrgu arendamiseks. Sobiva erasektorist pärit partneri olemasolul võiks läbi viia ka pilootprojekti paatmajade (miks mitte -hotellide) ja -kohvikute rajamiseks, mis muudaks jõeääre atraktiivsemaks nii kohalike kui turistide jaoks.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (vastas Gea Kangilaski)
Tartu on ja jääb roheliseks linnaks, kus nii sulnil suveööl, sügiseses lehesajus kui talvekarguses saavad jõeäärsete radade miljööd nautida armunud, lemmikloomasõbrad, sportlased, kõik, kes peavad lugu linnaloodusest. Viimastel aastatel on tegevus Emajõel ja selle kallastel tunduvalt elavnenud. Sellele aitab kaasa kallaste avamine ja terviklikuks linnaruumiks kujundamine: turvalised kaldapromenaadid, kohvikud ja meelelahutusasutused, kaasaegsed supelrannad (tualettide, duši ja lemmikloomaaladega), uued puhkamispaigad, sportimisvõimalused ja kalastuskohad. Sujuvad kallasrajad lubavad liikuda linnasüdamest otse loodusesse. Emajõgi ja selle kaldapargid on ja jäävad Tartu roheliseks tuiksooneks.

Toetame kindlasti ka jõeettevõtlust: jätkame koostööd Lodjakojaga, toetame reisiliiklust jõel ning uute teenuste ja teenusepakkujate lisandumist – miks mitte tuua Emajõele jõetramm?

Kesklinnas on olulised Sadama kvartali ja endise keskkatlamaja piirkonna avamine. Uue algatusena soovime rajada jõe ja Anne kanalite vahele Emajõe Suurpargi. Kujundame sinna mitmekülgses kasutuses oleva roheala, mis pakub erinevaid tegevusi Annelinna ja Ihaste ning Karlova ja kesklinna inimestele. Et kahte kallast paremini siduda, ehitame Rebase ja Luha ning Marja ja Ujula tänavaid ühendavad kergliiklussillad.

Valimisliit Tartu Heaks (vastas Jüri-Ott Salm)
Toetame Emajõe suuremat avamist inimestele ja arendustegevustele. Füüsiline juurdepääs jõele peab kesklinnas paranema, milleks võiks kaaluda kõrge betoonkalda osalist asendamist jõkke viivate laiade treppidega nt Atlantise ümber või jõele rohkete pontoonidel platvormide rajamist. Tõhustame SA Emajõe Jõeriik toimimist koostöös naabervaldadega. Teema peab leidma käsitlust volikogu alalise komisjoni tasemel, mille ülesandeks jääb Emajõe suunalise püsiva arenguga tegelemine.

Mõned konkreetsemad asjad: korrastame kallasrajad (sh Jänese matkarada), hoiame neid avalikkusele ligipääsetavatena ja kasutuskõlblikena ning tagame nende läbitavuse. Rajame väikeste kulutustega paadisildu harrastuskalurite ja paadisõitjate jaoks. Oluline on säilitada Emajõe-äärseid alleesid, mis on olulised nii puhkealadena, linnaõhu puhastajatena kui looduslike rändekoridoridena.

Müürileht ei saanud tagasisidet Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteilt.