Seoses oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega pani Müürileht sel aastal kandideerivatele erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele teele küsimused, mis puudutavad sotsiaalhoolekannet, keskkonda, linnaruumi ning kultuuri Tartus ja Tallinnas.

Eesti Ellujäämise Erakond (vastas Raivo Orgusaar)
Põhja-Tallinnas avatud merepromenaad on väga asjalik, kuid ka seal on linnakujundajad jätnud märkamata, et autode parkimine on just Linnahalli poolses otsas peaaegu et võimatu, kuna sinna sõiduteed rajades jäi tee sellisel määral laiendamata, et tee äärde ka autode parkimiskohti oleks saanud kavandada. Mis puudutab aga Mereäärseid paiku Tallinna kesklinnas, siis on need millegipärast jäetud ilma kaubanduslikest arendustest ja seal pole ühele õigele merelinnale omast rannakohvikute promenaadi. Just sellest ja kohvikukultuuriga kaasas käivast melust on Tallinna mereäärne kesklinn puudust tundmaski.

Reformierakond (vastas Yoko Alender)
Tallinnas on üle 40km mereäärt, ainulaadne võimalus anda linnale teiste seas omapära, saaksime siia rajada Euroopa pikima mereäärse promenaadi, teine mõte, mis on arhitektide hulgas läbi käinud, on edendada mere ääres puit-arhitektuuri, heaks näiteks Helsinki restoran/saun Löyly. Merel on oma vägi, linnarand on elukvaliteedi mõttes unikaalne nähtus, seda tuleks kaitsta ja arendada, ehk rajada lisaks madalam kindlustatud ujumiskoht ka väikestele. Elu linnas saab olla mõnus, ei pea eestlase kombel igatsema reedet ja ära maale. Alustuseks tuleks linnal mõelda läbi mereääre arendamise kontseptsioon. Oluline on sidus liikumine piki mereäärt, erinevad funktsioonid, sihtkohad, kuhu oleks inimesel asja – mereäär võiks saada osaks linnaelust, olla kohaks nö tee-peal – mitte ainult eraldi sihtkohaks pühapäevasel jalutuskäigul. Meretrammi ideed kirjeldas arhitekt Verionika Valk juba varsti 20 aastat tagasi. Osa maast on eraomandis, ent linn saab siiski planeeringute, ehituslubadega ja infrastruktuuriga arengut suunata ja avalikku huvi kaitsta.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (vastas Siim Tuisk)
Beetapromenaad oli hea mõte, ning selle peaks külgnevate arendustega püsivaks ja ilusaks lahenduseks tegema. Kuid kõige olulisem lähiaastate mõjutaja on Tallinna Sadama ümbruses toimuva hakkav. Linn peab siin detailplaneeringute kinnitamisel ja projekteerimistingimuste kehtestamisel olema väga hoolas, ning esmajärjekorras mõtlema linnaruumile ja kodanikele, mitte arendajate huvidele. Senine eskiis linnahalli kõrval „teeme suured kastid elumajadeks” ei ole kindlasti see tase, mida peaks läbi laskma, Zaha Hadidi büroo kaasamine on aga hoopis teine ja parem lugu. Teine oluline murekoht on mereääre ja seal paikneva sidumine kesklinna ja teiste linnaosadega. Näiteks D-terminali ja vanalinna/kesklinna liikumisteed peab kindlasti üle vaatama, üks võimalik lahendus võiks olla ka kaetud või „teisel korrusel” paiknev promenaad üle Ahtri tänava ja mööda Hobujaamat, a la Hamburg.

Valimisliit Meie Tallinn (vastas Maria Kaljuste)
Mida te silmas peate – Reidi tee juurde jäävat ala ? Või linnahalli ja sadama ? Pean linnahalli väga lahedaks ja taastamist, töölepanemist väärivaks hooneks – olen seisukohal, et antud objekti ei tohi mingi hinna eest lõhkuda ega rikkuda – tegemist on ainulaadse ajaloolise arhidektuurishedöövriga – millel on palju häid omadusi. Neile, kes sisisevad, et see on nõukaaegne koloss, mis tuleks maatasa tõmmata, tuletaksin meelde, et samast ajastust ja samast materjalist on ka Rahvusraamatukogu. Ainult peremees on sellega hoolikamalt ümber käinud. Tagasi Linnahalli juurde minnes hõlmab see endas varajaste tsivilisatsioonide kahte märgilist ehitist, astmelist püramiidi ja amfiteatrit. Üks variantidest, mida teha võiks, oleks selle müümine korrastamiseks osakutena läbi ühistupanga laadse keha. Vähe on ka teada see fakt, et Estonia teater on selle vastu konkreetset huvi ilmutanud, kuna meie Rahvusteatri lava on nii väike, et siia ei saa tuua suurt rahvusvahelist lavastust. Võrrelge näiteks Saaremaa ooperipäevade edulooga jne.

Eestimaa Rohelised (vastas Aleksander Laane)
Mereäär peab olema avatud – see on mitmekesistamise võti. Vaadake, kuidas mõjus beetapromenaad! Väga erinevad osapooled suutsid suurepäraselt koostööd teha! Nüüd on vaja avada Patarei kodanike initsatiivile ning teha beetapromenaadist läbimõeldud ja erinevaid võimalusi pakkuv rohke haljastusega promenaad. Kindlasti ei tohi lasta Reidi teed seda väärtuslikku rannajoont lõhkuma – see toob liikluse rannajoonele liiga lähedale ning müra ei soosi promenaadi peamist funktsiooni – puhkust ja stressileevendust. Vast ei pea pikalt rääkima, et promenaad eeldab ka seda, et sinna pääseb ligi nii rattaga kui ratastoolis, et seal on pingid, tualetid, veevõtukohad, ujumiskohad, saunad, kohvikud, aiad, katusealused, rulapark, mõned lõkketegemise kohad, väikesadamad, paadilaenutus jne.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (vastas Henrik Aavik)
Mereäärne ruum areneb ise, kui sinna vastavad kohad planeerida – äripinnad, pargid, parklad. Linn ei peaks ise sinna munitsipaalärisid looma. Linnavalitsuse peamine tegevus peab olema selle avaliku rohelise ruumi alles hoidmine, takistades täisehitamist ja üleasfalteerimist. Mere äärde võiks meelitada liikumist propageeriva ja rohelise mõtteviisiga meelelahutust, jalgrattarikšad vanalinnast, discgolfi, rulaklubid, taliujujad jne.

Valismisliit Vaba Tallinna Kodanik (vastas Õie-Mari Aasmäe)
See sõltub kindlasti linnaosast ja siin on jälle see koht, kus tuleb rääkida kaasamisest. Mereäärse avaliku ruumi mitmekesistamiseks on väga mitmeid võimalusi ka teemavaldkondade põhiselt. Mõni linnaosa soovib kohvikuid ja muud seda laadi lõbustust, teine soovib spordivõimaluste arendamist. Kohalikud peavad ise saama kaasa rääkida, et milline on neile sobilik variant.

Müürileht ei saanud tagasisidet Keskerakonna Tallinna esinduselt, Eesti Konservatiivselt Rahvaerakonnalt, Valimisliidult Metroolinn, Eestimaa Ühendatud Vasakaparteilt ning Savisaare Valimisliidult ja Tegusalt Tallinnalt.