Tartlaste spontaanne meelsusavaldus LGBT kogukonna toetuseks näitas, et vajadusel osatakse vähemuste kaitseks väärikalt seakisa teha küll.

Möödunud reedel üritas valitsuspartei EKRE Tartus oma rünnakuid seksuaalvähemuste vastu jätkata. EKRE kantsis Pärnumaal oldi kahel korral LGBT-teemaliste avalike ürituste torpedeerimist segamatult juba praktiseeritud: esmalt käidi kultuuriklubi Tempel ukse taga heidutamas festivali Festheart raames poetess Emily Dickinsoni eluloofilmi vaatama tulnud publikut ja klubi omanikke, teisel korral trügiti jõuga sisse LGBT ühingu teavitusüritusele, mis tuli vaenuliku publiku tõttu mujale kolida ja EKRE kohalikule rünnakrühmale politsei kutsuda.

Nüüd oli EKRE haisu ninna saanud algselt Lille noortekeskuses toimuma pidanud LGBT aruteluõhtust ja asunud oma kanalite kaudu korraldajaid hirmutama. Ülesköetud EKRE poolehoidjad lubasid füüsilisele kohalolule lisaks noortekeskuse põlema panna ja esitasid personaalseid ähvardusi Tartu noorsootöötajatele. Ilmselt peljates, et ülikoolilinnas napib EKRE-l piisavalt toetajaid, toodi Pärnust bussidega kohale ka sealne karastust saanud dessantrakuke. Kõik viitas sellele, et toimub järjekordne koolikiusamise stiilis aktsioon, mille eesmärgiks on LGBT esindajad jõuga kappi tagasi suruda.

Läks siiski teisiti. Tartu näitas, et süstemaatilise kiusamise vastu osatakse spontaanselt nii rohujuure tasandil kui ka ametlikumas vormis välja astuda. Päev enne üritust hakati organiseerima Raekoja platsile vastukogunemist, näitamaks, et Tartu pole Pärnu, mis vaikides kiusajatele alistub. Teadmata kui palju sinna rahvast tuleb, riskiti sellega, et EKRE piketeerijatega seistakse silmitsi kolmekesi.

Läks siiski teisiti. Vastumeeleavaldusele tuli kohale rohkem inimesi, kui EKRE enda üritusele. Seejuures jäi kõik viisakaks ja sõbralikuks, erinevate maailmavaadete põrkumine lõppes vahejuhtumiteta. Mitmed Tartu lokaalid näitasid oma solidaarsust vikerkaarelippudega. Samuti astus oma töötajate kaitseks välja Tartu linnavalitsus, kes lubas noorsootöötajatele töösituatsioonis osaks langenud ähvarduste, solvangute ja rünnakute puhul tagada vajaliku õigusabi. Tegemist ei olnud veel Eesti Stonewalliga, kuid tartlased tegid vähemuste kaitseks seakisa ja kärpisid EKRE tsirkusetuuri puhevile tõusnud tiibu. Koolikiusamise puhul on määrav just kõrvalseisjate suhtumine. Tartlased näitasid, et sellises olukorras ei tohi jääda passiivseks ega tekitada kiusajate seas arusaama, et nende tegevus on laialdaselt aktsepteeritud.

Kaks rahvakogunemist markeerisid sümboolset ka kestvat väärtuslõhet Eesti ühiskonnas. Ühel pool pigem keskealised ja vanemas eas inimesed, kes nõukogudeliku mentaliteedi kestva kohalolu tunnusena kasutasid homoseksuaalsusest rääkimisel pederastia mõistet ning samasooliste kooselu riikliku tunnustamise asemel näeksid meeleldi selle riiklikku karistamist. Teisel pool kogunesid Tartu 2024 sildi ümber pigem noored, vabas Eestis üles kasvanud ja maailma näinud kodanikud.

Tegemist oli siiski kõigest ühe märgilise lahinguga suuremas sõjas ning ilmselgelt on EKRE asunud looma fooni järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste ajaks planeeritud referendumiks, kus küsitakse, kas abielu peaks olema määratletud mehe ja naise vahelise liiduna. Sellise rahvaküsitluse tulemus pole iseenesest valitsusele küll siduv, aga hääletuse teel saadud rahva mandaat võiks olla vajalik kaalukeel kooseluseaduse tühistamiseks. Seda enam olukorras, kus valitsuse ministrid, kes võinuksid EKRE aktsiooni Tartus üheselt hukka mõista – pean siin silmas ennekõike haridus-, sotsiaal- ja peaministrit – on seda seni vaikides pealt vaadanud. Kui Jüri Ratas on üldse midagi LGBT kogukonna kaitseks viimastel nädalatel öelnud, siis vajadusest oma erakonna ministrit, koalitsiooni töörahu ja ühes sellega oma enda ametipositsiooni kaitsta. See ei sisenda lootust, et Ratas otsustaval hetkel kooseluseaduse tühistamise suhtes suudaks jala maha panna.

Soovitud fooni loomiseks on EKRE Putinit matkides võtnud kilbina kasutusele lapsed. Just laste ärakasutamine võiks tekitada piisava moraalse paanika EKRE tuumvalijate ringi laiendamiseks. Juba praegu levitatakse libakontode kaudu Facebookis uudiseid murelikest ROGD (Rapid onset gender dysphoria) laste vanematest andmaks hoogu juurde Varro Vooglaiu esitatud väidetele, nagu õhutaks Eesti LGBT ühing vanemate teadmata lapsi soovahetust ette võtma. EKRE toetajad võivad selle sõnumi paraku kriitikavabalt alla neelata, sest nende seas valitseb laiem arusaam, et seksuaalne sättumus levib justkui piisknakkus kokkupuute teel või siis on see miski, millesse inimesi on võimalik veenmise teel värvata.

Selles olukorras, kus LGBT kogukonda ründab süstemaatiliselt võimul olev erakond, ei saa jääda lootma, et ühtäkki leiab Ratas oma väärtuskompassi üles ja sunnib EKRE taganema. Siin tuleb isikuvabadusi kalliks pidavatel kodanikel ise meelde tuletada, millise suuna võttis Eesti riik 20 aastat tagasi ja näidata, et kursimuutust niisama käed rüpes pealt ei vaadata. Võtkem eeskuju Tartust.