25.–27. mail toimub Lätis teistkordselt elektroonilise muusika festival Under. Kärt Kelder vestles festivali peakorraldaja Ksenia Kamikazaga sellest, mis aasta jooksul muutunud on ning mis sel aastal plaanis.

Ksenia Kamikaza. Foto: Under festival

Ksenia Kamikaza. Foto: Under festival

Eelmisel aastal tegime sinuga intervjuu pärast esimese Under festivali toimumist. Tol hetkel polnud veel kindel, kas järgmist üldse tuleb. Teine Under aga leiab aset juba õige pea.
Eelmisel aastal õnnestus Under selles mõttes, et publik oli väga rahul. Tänati, et niisuguse festivali korraldasime ning oli näha, et inimestele läks meie ettevõtmine korda. See oli positiivne šokk.

Esimene festival polnud aga väga tulutoov ning eks me põrkasime kokku ka mõne tehnilise probleemiga. See aasta on meil selgem pilt ning eesmärk korraldada festival professionaalsemalt. Juba on meile kirjutatud ning pakutud ka abi. Ollakse õnnelikud, et Under toimub Riias ja see annab ka meile, korraldajatele inspiratsiooni juurde.

Viimane kord kui rääkisime, siis ilmnes, et Riia alternatiivne klubiskeene on väike ning inimesed ei ole intelligentsema tantsumuusikaga harjunud, sealjuures ei ole peole minejad nõus maksma kõrgemat hinda pileti eest. Kas pärast festivali on Riias midagi aastaga muutunud?
Inimesed kuulavad meil intelligentsemat tantsumuusikat küll, kuid pigem oma kodus. Paljudel on korralik muusikasüsteem ning selle asemel, et minna klubidesse, kus muusika ei kõneta sind, korraldatakse kodupidusid sõprade keskel. Ma ei saa öelda, et pärast festivali midagi suurt muutus, aga usun, et huvilised tundsid, et inimesi jagub, et luua Riiga paremaid klubisid ning kuulata meeldivat muusikat ka koduseintest väljaspool. Elan ise hetkel Gruusias ning huvitavalt kombel on mind hakatud nüüd Lätti mängima kutsuma. Varem korraldasin ise Riias pidusid, kus sain ka mängida. Tegemist on noorte tüüpidega, kellega ma pole varem kokku puutunud. Nad ajavad oma asja professionaalselt ja õhinaga.

Praegul on meil kolm klubi (One One, Teritorija, Autentika), kus elektroonilist tantsumuusikat mängida, ning näen, et seal ollakse ka tõsisemalt hakatud oma line-up’idesse suhtuma. Tasub ka mainida, et Riias oli skeene pikka aega killustunud. Kõik promootorid, sealhulgas ka mina ise, seisime üksinda ning kaklesime publiku pärast, mida on niigi vähe. Nüüd on aga hakatud teineteist aitama. Teised klubid näiteks reklaamivad festivali, sest nende publik võib sellest huvitatud olla. Viis aastat tagasi ei oleks see võimalik olnud. See on tõeliselt meeldiv. Riia on väike koht ning skeene ei saa olla elujõuline või laieneda, kui me ei lase publikul vabalt liikuda.

See aasta ei piirne Under festival aga ainult Riiaga, vaid eelpidusid toimus ka Eestis ja Leedus. 14. aprillil korraldasite Tallinnas klubis HALL peo, kus esines USA techno-DJ Developer.
Minu grusiinist sõber elab Tallinnas ning ütles, et avatud on üks underground-klubi, kus tüübid teevad õiget asja. Ma siis kirjutasin ja uurisin, et kes nad on, sest ma ei tea enam, mis Eestis toimub.

Enam?
Jah, 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses käisime Eestis drum’n’bass’i pidudel. See oli crazy, bussitäis lätlasi sõitis spetsiaalselt Eestisse kohale peo pärast. Mul on siiani vaid head mälestused Eesti underground-kultuurist ning tahan seda ka lätlastele tutvustada. Seetõttu esinevad tänavu Riias Underil ka DJd Eestist. Oleme rääkinud klubidega Hall ja 9/11 ning ka tüüpidega Tartust. Esimesel eelpeol Tallinnas, 14. aprillil esineb Developer, kelle muusika peaks techno-sõpradele küll meeldima. Sügavam kumisev bass narratiivse meloodiaga, mis sobib ideaalselt suurde ruumi kõlama. Teised preparty’d on kohalike tegijatega, kus astun ka ise üles. Eesmärk on tekitada inimestes huvi, sest c’mon, Riia on ainult mõne tunni sõidu kaugusel. Noorena käisin oma sõpradega kogu aeg Baltikumi erinevate linnade vahelt. Tahaks näidata uuele generatsioonile, et kui sul on võimalus minna ja kuulata artisti Lätis, Eestis või Leedus, tee seda.

Festivali nimekirjast leiab juba mitu tuntud nime nagu näiteks Apparat, Antigone ja François X ning tean, et mõned head DJd on veel välja kuulutamata. Keda aga kohalikest tegijatest esile tooksid, keda inimesed võiksid tähele panna?
Tooksin esile VZ, ta on andekas naine ning usun, et temast saab väga hea DJ. Nina Elektrichka, kelle stiil varieerub eri žanrite vahel. Ta suudab aga kõik tervikuks siduda ning tema esinemises peegeldub hoolivus oma muusika vastu. Kodeki muusika erineb muust, see on eksperimentaalsem. Tal on firma, mis teeb modulaarsüntesaatoreid, nii et laivi ajal on laval kindlasti palju masinaid. Meil esineb ka naine nimega Mntha, kelle stiil on väga kunstipärane. Ta elab esinemise ajal justkui omas maailmas ning tal on, mida kuulajale- vaatajale pakkuda. Soovin seejuures ka lätlastele eestlasi ja leedukaid tutvustada. Minu käest on küsitud, et mis Tallinnas toimub ja kas seal on üldse ööelu. Sama on eestlaste ja leedukatega, kes mõtlevad, kas Riias leidub häid klubisid või DJsid.

Oluline on välja tuua, et Under festivalil ei kuule ainult techno’t. Djde stiilid varieeruvad, mõned mängivad näiteks hiphoppi, breakbeat’i, drum’n’bass’i ning on ka improvisatsioonilisi laiv-esinemisi, mille žanrit ei oska nii konkreetselt määratleda. Mida meil seekord ei kuule, on indie. Eelmine aasta oli artiste, kes mängisid kitarril ja süntesaatoritel, kuid see aasta keskendume rohkem laividele.

Esinejate nimekirja vaadates hakkab silma, et Läti poole pealt on palju naisi esindatud. Maailmas on korraldatud ka festivale, mille üks eesmärkidest on muusika kõrval tagada võrdsus meeste ja naiste ning ka eri rasside vahel. Kuidas on lood Under festivaliga?
Tasakaalu kunstlikult hoidmine võib ka seksistlikuks muutuda. Minu jaoks ei ole artisti sugu kutsumise ajendiks, vaid tema kvaliteet ja loomulikult see, kas ta saab esinema tulla sel ajal, mil festival toimub ning hinna eest, mis me talle pakume. Näiteks Developer astub üles vaid eelpidudel, sest festivali ajaks oli ta juba book’itud. Olulisem tasakaalust on saada lahti arvamusest, et naised on nõrgemad DJd kui mehed. Et õrnem sugu on emotsionaalsem ja vähem tehniline. Olen kuulnud väga palju mitte-tehnilise stiiliga mehi mängimas ning naisi, kes on just selle vastandid. See pole probleem ainult muusikaskeenes, vaid kogu maailmas. Ajad on aga muutumas ning me oleme liikumas tasakaalu poole. Mis puudutab aga festivali, siis esinema kutsutud naised ei ole saanud sinna oma soo, vaid oma DJ-oskuste pärast.

Festival toimub taas tehases, kuid seekord Boļševičkas?
Enne nõukogude aega kuulus see tehas sakslastele, hoone on läbinud erinevaid ajastuid ja omanikke. Boļševička asub Riia suurimal tänaval. Ta seisis pikalt tühjana. Kuskil kümme aastat tagasi korraldati seal näitusi, kuid pärast seda pole väga midagi juhtunud. Olime isegi üllatunud, et koha omanikud olid nõus, et seal festivali korraldame. Paik ise on väga elegantne ja suursugune, kus kõledale industriaalsusele lisavad helgust kõrged aknad. Kõik riiakad teavad ning armastavad seda tehast. Usun, et suudame sinna imelise atmosfääri luua.

Kuigi Under festivalile tuleb esinema erinevaid DJsid, hakkab siiski silma, et tuntuimad nimed mängivad pigem techno’t. Promootori ja DJna, mis žanr domineerib sinu arvates Läti tantsumuusikaskeenes?
Vestlesin enne ühe teise inimesega samal teemal. Ma ei usu, et techno domineerib, võib-olla on asi lihtsalt selles, et maailma tunnustatumad DJd viljelevad seda. Enamik inimesi kuulavad minu arvates pigem house’i, elektroonikat, dub’i või muud.

Samuti on selline koomiline olukord tekkinud, et inimesed arvavad, et kui nad ütlevad techno, siis nad oskavad teemal rohkem kaasa rääkida, olla osa sellest kõigest. Uuritakse, kas sa mängid seda žanrit ja kui vastad eitavalt, siis kaotavad inimesed huvi. Eks see ole ka pidude reklaamimisel nii, et soovitakse võimalikult palju inimesi koha peale meelitada. See on moeasjaks kujunenud, kus kõik defineerivad end techno kaudu, isegi kui klubis kõlab pigem electro või breakbeat.

See on inimeste loomuses, et nad tahavad ka kodus kogeda midagi sama ägedat nagu Berliinis Berghainis või Ibizal pidutsedes. Sealt tulenevad terminid võetakse kohe kasutusele, pööramata tähelepanu nende tegelikule sisule. Isegi Gruusias, kus on kaks suurt techno-klubi, leidub palju paikasid, kus mängitakse head house’i, aga kõik arvavad, et Tbilisi on techno päralt.
Lätis on ja jääb esikohale rock-muusika. Me ei eemaldu sellest kunagi. Inimestele meeldib kitarrimuusika, olgu see siis indie, pop, rock, punk. Eks meil kõlab ka muud, aga inimesed ei kipu uusi asju kohe omaks võtma.

Millistest Lätis toimuvatest festivalidest sa osa soovitad võtta?
Komēta on kindlasti üks soovitustest. See toimub lossis, mis asub Riia ääres. Seal ei mängita techno’t, kuid kindlasti meeldib festival inimestele, kes soovivad midagi uut avastada. Siis loomulikult Skaņu Mežs, mis on mõeldud igasuguse elektroonilise eksperimentaalse muusika austajatele. Sinna minnes peab arvesse võtma, et sa ei pruugi aru saada kõigest, mida esitatakse, kuid see just Skaņu Mežsi nii tänuväärseks teebki. Eks see ole tegelikult iga festivali eesmärk, tuua inimestele parim kõlapilt huvitavast muusikast.