See, kuidas Ungari riigipea Kesk-Euroopa Ülikooli saboteerib, illustreerib, milliseid võtteid on üks autokraatiasse nihkuv valitsus valmis oma võimu kinnistamiseks rakendama.

Üks viimase aja silmapaistvaimaid juhtumeid seoses akadeemia ja poliitika kokkupõrkega Euroopas on Viktor Orbáni juhitud Ungari valitsuse plaan võtta vastu seadus, mis teeks Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) tegutsemise Budapestis sisuliselt võimatuks. 2017. aasta aprillis parlamendis lugemisele võetud eelnõu kehtestaks riigis tegutsevatele välisülikoolidele rea uusi tingimusi, sh kohustuse avada filiaal ka oma n-ö koduriigis, mis on CEU puhul USA. Seaduses toodud punktid on sõnastatud nii, et põhimõtteliselt puudutab see Ungari ülikoolidest vaid CEUd, ning rahvusvahelistes akadeemilistes ringkondades ongi tõlgendatud eelnõud otsese CEU-vastase rünnakuna.

Mullu kevadel korraldati nii Ungaris kui ka teistes riikides proteste, kus kümned tuhanded CEU toetajad tulid seaduse kehtetuks tunnistamist ja demokraatiat nõudvate plakatitega tänavatele. Praeguseks on CEU täitnud ühe olulise lisakriteeriumi, mille Lex CEUks ristitud eelnõu ette kirjutas, ning sõlminud kokkulepe Bardi Kolledžiga New Yorgis, kes on nõus majutama CEU akadeemilist tegevust USAs. CEU on oodanud aga viimase aasta vältel Ungari valitsuse allkirja kokkuleppele, mis laseks ülikoolil Budapesti jääda. Varuvariant on, et ülikool kolib Viini, mis teeks kõigi oma elu Budapestiga sidunud õppejõudude, õpilaste ja administratiivtöötajate elu keeruliseks ning tähendaks sümboolset allavandumist akadeemia võitluses autokraatia vastu.

Sorose pärand

CEU asutas 1991. aastal ungari juurtega filantroop George Soros, kes süstis 90ndatel oma kunagise koduregiooni riikidesse suure hulga USAs Wall Streeti analüütikuna teenitud miljoneid.[1] Nagu kõigi Sorose heategevusprojektide taustaks Ida-Euroopas, oli tema soov toetada demokraatiat ja kodanikuühiskonda äsja idablokist vabanenud riikides. Ungarit, kust Soros põgenes 1946. aastal kommunistliku tagakiusamise tõttu, on ta toetanud miljonite dollaritega, sh nt riigi tervishoiusüsteemi nüüdisajastamist. Ka ülikooli asutamine ja uue põlvkonna demokraatiat toetavate haritlaste väljakoolitamine oli osa Sorose soovist teha Ungarist riik, kust ta ei tahaks põgeneda.[2]

Selle eesmärgiga toetas Soros ka Ida-Euroopa tudengite õpinguid Lääne ülikoolides. Üks 1989. aastal Sorose stipendiumi pälvinud tudengitest oli Oxfordi politoloogiaüliõpilane Viktor Orbán. Aasta hiljem naasis Orbán koju ning asutas Fideszi partei, tollase nimega Noorte Demokraatide Liit. Partei esindas liberaalseid väärtuseid kuni pettumuslike valimistulemusteni 1994. aastal, mil Fidesz otsustas teha parempoolse kannapöörde ning hakata seisma hoopis rahvuskonservatiivsete põhimõtete eest.

Samas pole põhjust Sorose rolli CEU nüüdses identiteedis üle tähtsustada. Soros on küll CEU asutajaliige ja rahastaja, ent juhatuse esimehe kohalt astus ta rohkem kui kümne aasta eest tagasi. Ülikool ise aga troonib tänu oma õppejõududele ja 1400-pealisele üliõpilaskonnale maailma saja esimese tippülikooli nimekirjas, sh eriliselt tunnustatud on sotsiaalteaduste, rahvusvaheliste suhete ja filosoofia õppekavad. Seal õpib ligi 120 riigist pärit tudengeid, seega on tegu ühe kõige rahvusvahelisema ülikooliga maailmas.[3]

Demokraatia mõrandamine

Kõige hiljutisem CEUga seotud uudis, mis akadeemilistes ringkondades protesti tekitab, on Ungari valitsuse augusti alguses algatatud määrus, mis võtaks soouuringute õppekavadelt ära riikliku akrediteeringu. Otsus puudutab CEUd ja Loránd Eötvösi Ülikooli (ELTE), kellele anti keset suvepuhkust 24 tundi, et väljasaadetud määruse mustandile reageerida. Valitsuse põhjendus oli, et soouuringute õppekava ei ole majanduslikult ratsionaalne. Sellele lisaks on Fideszi toetaja, koalitsioonipartei Kristlike Demokraatide Rahvapartei juht Lőrinc Nacsa varem sõnanud, et ELTE soouuringute programm on destruktiivne riigi kesksete väärtuste suhtes ega toeta kuidagi ungari rahvus(lus)t.[4]

Siin paistab silma mitu murekohta. Esiteks muidugi asjaolu, et riik ülevalt alla meetodil ülikooli tegevust piirab. Nacsa väljaöeldu ei viita mitte enam demokraatlikule, vaid rahvuslusest lähtuvale retoorikale, justkui kõik ungarlased jagaksid täpselt samu väärtusi.
Teine probleemne väide on kõrgharidust puudutavates otsustes majanduslikule ratsionaalsusele[5] apelleerimine. Sellele on ka Eesti meedias seoses meie kõrgharidusreformiga tähelepanu juhitud[6] – akadeemia iseseisvus riigi suhtes parandab demokraatia kvaliteeti ning vabalt tegutsevas ülikoolis on võimalik luua ühiskonnale kasulikke teadmisi, mille väärtus ulatub kaugemale lõpetajate hilisemast panusest riigi SKTsse. Soouuringute valdkonnas tehtud uurimistööd käsitlevad soopõhist ebavõrdsust ja vägivalda maailmas. Seejuures on just CEU all toimetav osakond tunnistatud üheks Euroopa tugevaimaks uurimiskeskuseks selles valdkonnas.

Soouuringute keeld puudutab otseselt ELTEt ning neid magistriprogramme CEUs, millel on peale USA veel ka Ungari akrediteering, sisuliselt on riigi rünnaku all aga kogu valdkond. Programmide sulgemisele on rahvusvahelised akadeemilised ringkonnad suurt vastuseisu väljendanud. Praeguseks on paljud ülikoolid, uurimisinstitutsioonid ning rahvusvahelised sotsioloogia ja soouuringute ühendused saatnud Ungari peaministrile, haridusministrile ja Euroopa Parlamendile protestikirju. Tuuakse välja, et sooliste ebavõrdsuste mõistmine aitab meil adresseerida paremini olulisi teemasid tervishoius, kuritegevuses, hariduses ja tööhõives ning seetõttu ei tohiks seda valdkonda alahinnata. Väljendatakse ka muret, et valitsuse tehtud otsusesse ei kaasata ülikoole ega akadeemilist ringkonda ning sellega piiratakse akadeemilist vabadust. Soouuringute institutsioonide rahvusvaheline ühing (RINGS), mis koondab 50 akadeemilist ühingut 27 riigis, ütles oma kirjas Euroopa Parlamendile, et see käik loob ohtliku pretsedendi riiklikule sekkumisele ülikooli toimimisse ning kui Ungari valitsus oma määruse jõustab, astub ta kõrghariduse autonoomiat mitte austades demokraatlike riikide seast välja.[7]

Uus kooliaasta

Olen üks neist, kes alanud kooliaastal CEU soouuringute osakonna uksest esimest korda sisse astus. Programmi kandideerimise vältel kummitanud ülikooli poliitiline ebastabiilsus ning vahetult enne kooliaasta algust osakonda tabanud rünnak teevad olemise ärevaks. Neil, kes pole Euroopa kodanikud, ehk enamgi kui minul – CEU uute tudengite Facebooki grupis küsivad murelikud vietnamlased, ghanalased ja indialased, kas teistelgi on probleeme viisa saamisega, mida mõni üliõpilane on pidanud ootama mitu kuud. Ühele neist öeldi saatkonnast, et viisa andmist tõkestatakse Ungari poliitilise vastuseisu tõttu CEUga.
Kool avab tänavu uksed Budapestis, ent järgmisest õppeaastast siirdub osa õppekavadest juba Viini. Austrias on aga kinnitatud ametisse parempoolne valitsus eesotsas konservatiivide juhist kantsleri ja äärmusparempoolsete juhist asekantsleriga. Kuhu edasi?

[1] George Sorose asutatud demokraatiat ja liberaalseid väärtuseid edendava fondi Open Society Foundations abiga avati näiteks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, mis on olnud 1990ndate algusest üks põhilisi rahvusvahelise kunstielu kujundajaid Eestis.
[2] Steinberger, M. 2018. George Soros Bet Big on Liberal Democracy. Now He Fears He Is Losing. – The New York Times, 17.07.
[3] Ka Eesti akadeemilises ja intellektuaalses peres on palju CEU vilistlasi: Masso, I. A.; Kivimaa, K.; Kallas, K; Uibu, M.; Lember, U. 2017. Kesk-Euroopa Ülikool Eestist vaadatuna. – Vikerkaare blogi.
[4] Adam, C. 2018. Gender studies programs to be banned in Hungary. – Hungarian Free Press, 10.08
[5] Lisalugemist „ratsionaalsusele” tuginevate väidete retoorilisest kõhualusest: Kiik, J. Ratsionaalsusest, äripimedusest ja looduskaitsest. – Vikerkaar, nr 7–8, 2018.
[6] Velmet, A. 2015. Alternatiiv Gunnar Oki haamrile. – Postimees, 24.10.
[7] RINGS Letter to The European Parliament, 17.08.2018.