Sel laupäeval, 28. aprillil avatakse Teletorni tunnelis näitus „Banaane ei ole. Ajareis nõukogude argipäeva”, mis on pilguheit ajaperioodi, mille üle saame praegu vabalt muiata.

Foto: Andres Raudjalg

Foto: Andres Raudjalg

Need, kes mäletavad, võivad meenutada toonast absurdsust ja saavad rääkida sellest lastelegi. Väljapanek keskendub perioodile 1970–1980, mis oli Nõukogude Eestis tulvil paradokse. Ühelt poolt ranged piirangud ja jäik ideoloogia, kõigi olmetarvikute nappus. Teiselt poolt aga olid paljud tolle aja inimesed erakordselt leidlikud, loomingulised ja nutikad. See oli aeg, kus ei olnud iseenesestmõistetav, et kõike vajaminevat sai osta poest.

Olid vaid Riikliku Plaanikomitee poolt paika pandud tootmisplaanid ja paljude asjade puudumisel nutikas isetegemine. Olid tühjad letid, ihalus lääne kauba järele ja lõputud järjekorrad. Väljend „defitsiit” ei seostunud mitte riigi eelarve, vaid igapäevaeluga. See tähendas, et vajaminevat reeglina lihtsalt polnud. Nõukaajal oli väga levinud vaimukus: „Mida Nõukogude Liidus küll kõike ei ole! Sooja vett ei ole, telefoni ei ole, banaane ei ole…” Banaane oli nähtud vaid piltidel või kinos.

Näitus on kahtlemata maiuspalaks kõigile – nii nostalgiahimulisele ning ajaloo- ja kultuurihuvilisele küpsele põlvkonnale, teadmishimulistele noortele kui uudishimulikele lastele nii Eestist kui välismaalt. See on ajareis paradokside, kontrastide, defitsiidi ja sotsialistliku sürrealismi maailma.

Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini ning selle on koostanud Erki Laur, Tarmo Männard ja Kaido Pähn.

Lisainfot leiad siit.