Reedest, 27. juunist saab Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis vaadata näitust „Merike Estna ja mina kui maal”, mis koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest: Merike Estna isikunäitusest „Sinine laguun” ning rahvusvahelisest maalinäitusest „Mina kui maal”, kus osaleb viisteist kunstnikku üle maailma.

„Näitusel ruumiliseks tervikuks sulanduvad projektid ilmestavad kaasaegse maalikunsti installatiivset suunda, kus maalikunsti mõiste liigub eemale sellest, mida harjumuspäraselt maalikunstiga seostatakse. Nii saavad esmajärjekorras oluliseks protsess ja seisund ning arhitektuurne terviklikkus,” iseloomustab näitust üks kuraatoreid Kati Ilves.

Merike Estna isikunäitus „Sinine laguun” toob vaataja ette Estna loomingulise taotluse käsitleda maali tavapärasest teistsuguse nurga alt. See võib tähendada lõuendi ribadeks lõikamist ja ruumiliselt installeerimist, aga ka maalikunsti põhimõtete kasutamist kookides, raamatutes, kokteilides, riietel ja esemetel. Estna tööd on ühtviisi massiivsed ja mastaapsed, kuid kerge ja lõbusa alatooniga, neis puudub küll konkreetne narratiiv, kuid aimatavad on fragmentaarsed jutustused.

Näitus „Mina kui maal” toob kokku terve hulga tehniliselt eriilmelisi töid, nende seas on videoid, objekte, performance’eid, mis jätkavad maali mõtestavat suunda. Jaapani päritolu kunstnik Ei Arakawa videos on maalid osalised performance’is, Kristi Kongi värvilised laserid sulanduvad maalitud seinte ja põrandaga kokku triipudeks, Taavi Tulevi helikompositsioon annab Merike Estna installatsioonile uue dimensiooni. Paljud tööd valmivad otse ruumis: Nicolas Party ja James Ferris kasutavad tööpinnana valget galeriiseina, Samara Scotti maalitud mosaiikvaip ja Frank Ammerlaani metallsein on loodud ruumispetsiifiliselt. Kris Lemsalu ühendab keraamika maalikunsti ja performance’iga; Katinka Pilscheur, tuues Yves Saint Laurent’i küünelakki maalis kasutades sisse popkultuuri alatooni, põrkub intensiivselt Simon Daniel Tegnanderi taimedega värvitud paberitega. Dan Reesi maalitud Mies van der Rohe Barcelona-lauad, Kerstin Brätschi valguskastil „päevitavad” maalid ja Annie Hémond Hotte’i tööd rõhutavad ruumilisust veelgi, nagu teeb seda ka keskkond Jon Rafmani videos. Ühendavaks lüliks kahe näituse vahel on maal (osana tööst „Unistuste saar”) fuajees, mis Merike Estna ja Juste Kostikovaite koostööprojektina näitused tervikuks seob.

Neljapäeval, 4. septembril esitletakse Kumu kunstimuuseumis näitusega kaasnevat trükist. Tegu on mahuka raamatuga, mis dokumenteerib nii spetsiaalselt Kumu kaasaegse kunsti galerii jaoks valminud ja kohandatud teoseid ning tekkinud ruumilahendusi kui ka vaatemängulist installeerimisprotsessi.

Näitusega seoses pakutakse ka peredele ja kooligruppidele mitmesuguseid haridusprogramme: 5. ja 12. oktoobril kell 12.00 – 13.00 kohtub Kumu perehommikute raames laste sõber laserkiir Täpi „Hõljuva maaliga” ning septembrist novembrini toimub kõigile vanuseastmetele kohandatav haridusprogramm „Maali lainel”. Rohkem infot Kumu koduleheküljel.

Galerii