Plaadifirma Halal Clubi ühe eestvedaja Tarik Labrighli värske EP on korralik annus karmi ja tumedat reivi.

★★★☆☆

Avalugu „WAHM” puistab sissejuhatuseks küll pisut džunglibiiti – sarnaseid põgusaid pause leiab kuulaja teistestki träkkidest –, aga oma olemuselt on „NOUR” ennekõike tihe põrandaalune hard techno, kus tempo on krutitud vähemalt 150 BPMi peale ja mingiks pikaks keerutamiseks ega muidu heietamiseks aega ei ole. Sa kas oled pardal või jääd maha, sest see rong siin kellegi järele ootama ei jää.

„NOUR” mõjub üsna loogilise jätkuna Labrighli eelmisele väljalaskele, möödunud aastal samuti Halal Clubi välja antud lühialbumile „Fine Cuts EP”, mis kõlab „NOURi” kõrval aga suhteliselt maheda materjalina. Tingimisi lahedamat hingamist leiab ka „NOURilt”. Nii „NA9OSSO AL KHATAR” kui ka „XXXII” justkui ohjeldaksid basstrummi esiletükkivat agressiivsust ja jätaksid rohkem ruumi ühest kõrvast teise põrkuvatele stereoskoopilistele tekstuuridele, kuid peaprogramm on jätkuvalt kõhklematu küte, võta või jäta. HALLi rahvale tuttav kraam ja manab meelde sellised umbes kella pooleviiesed hetked, kui peas annab tunda küsimus, kas peaks juba koju minema või siis veel ühe (viimase, eks?) tantsuliini tegema.

Selge on see, et Labrighli otsib pidevalt uut ja pole huvitatud vanade liistude juurde jäämisest. Tunnen küll pisut puudust õhulisemast materjalist, mida võib kuulda Labrighli esikalbumil „Blue EP”, aga kui leida end klubipõranda pimeduses „NOURi” helide pöörasest miksist, siis vaevalt sellele suurt mõtleks. Kopli oma saund kogub igatahes tuure.