Kes tõmbab eesriide taga niite, kust tulevad faktid ja kelle huvides varjatakse tõde? Sellele annab ammendava vastuse Müürilehe konspiratiivtoimetuse koostatud ainus ja tõeline vandenõude leksikon.

5G

Juba 20. sajandi alguses tunti muret raadiolainete tervisele avalduva mõju pärast, 70ndatel levisid hirmujutud laste vähiriskist, mida põhjustab elektriliinide lähedal elamine, kaks kümnendit hiljem hakati nägema peamist ohtu mobiilsidetehnoloogias, mis on jõudnud nüüdseks viienda generatsioonini. Tehnoloogia muudkui areneb, kuid hirmud on ikka samad: endiselt räägitakse sellest, kuidas elektromagnetlained põhjustavad ajukasvajaid või nõrgestavad meie immuunsüsteemi. Kui oled pidevalt väsinud või sind kimbutab sageli peapööritus, siis äkki on sul elektromagnetiline hüpertundlikkus – konditsioon, mis on pannud ka kohalikud 5G-vastased mikrolainekiirguse mõõturitega mööda Eestit ringi liikuma ning eriti halva energiaga piirkondi kaardistama. Kui Eestis toimub 5G-vastane ristiretk veel petitsioonide ja mõõturitega, siis mujal maailmas on süüdatud sidemaste, rünnatud postide otsa ronivaid töölisi ja Brüsseli näitel jõutud isegi 5G-võrgu paigaldamine ametlikult peatada. Kõik see on aga vesi Venemaa veskile, mis edastab propagandakanali Russia Today kaudu pidevalt 5G ohtudest kõnelevaid uudislõike. Ikka selleks, et oma tehnoloogilist mahajäämust vandenõuteooriaid külvates tasa teha. Või on seegi kõigest üks vandenõuteooria?

Chemtrails

Vaatad selgel suvepäeval taevasse, näed seal kõrgustes lennukit ja selle taga üha pikenevat valget jutti, mis jääb pikkadeks minutiteks taevalaotust katma. Konspiratsiooniteoreetik sinus juba teab, et need valged hajuvad siilud tähistavad valitsuse mastaapset katset reguleerida kliimat ja rahvaarvu või siis ravimifirmade plaani mõjutada alumiiniumsoolasid või tooriumiosakesi õhku puistates meie kõigi tervist. Vanasti oli taevas sinine, nüüd on see pideva mürgitamise tõttu hallikaks kulunud. See, mis tundub veel jabur teooria, võib kliimakriisi süvenemise valguses prohvetlikuks osutuda, sest teadlased ja poliitikud arutavad praegu tõsimeeli, kuidas aerosoole stratosfääri tulistades planeedi kuumenemist pidurdada.

Ekspert

Kui lasta pilk üle Telegrami veebisaidi uudisvoo, jäävad silma pealkirjad, milles figureerivad sõnad „doktor”, „professor” või „bioloog”, samuti jagatakse seal uudiseid teadusmaailmast, seega pole sugugi õigustatud Brexiti ajal Michael Gove’i suust kõlanud hinnang, et rahval on ekspertidest kõrini. Neil on lihtsalt enda eksperdid ja teadusuuringud: 5G-vastased refereerivad ehitusbiolooge, vaktsineerimisvastased Andrew Wakefieldi ja lamemaalased… piiblit.

Faktid

Vandenõuteoreetikute jaoks peamiselt enda viie meelega kogutud info.

Kriitiline mõtlemine

Müstiline miski, mille puudumises süüdistab avalikkus vandenõuteoreetikuid ja vandenõuteoreetikud omakorda avalikkust.

Illuminaadid

See, mis tähistas kunagi üht Baierimaa 18. sajandi salaühiskonda, mis levitas üle Euroopa valgustuslikke ideaale ratsionalismi ülemvõimust, on muutunud nüüdseks paranoiliste kogukondade esihirmuks selle pärast, kuidas salaühingud, süvariigi organid või popstaarid levitavad ajupesuprogramme ja ehitavad uut maailmakorda. Populaarsesse teadvusesse süstisid 60ndatel tänapäevase nägemuse illuminaatidest pilareligioosse diskordiaanluse looja Kerry Wendell Thornley, müstik Gregory Hill ja vastukultuuri esindaja kirjanik Robert Anton Wilson. Viimane töötas parasjagu Playboy heaks ja tema abiga avaldati Playboy kaante vahel kamba peale keel-põses- ja vabas vormis järjejuttu illuminaatidest kui salajasest organisatsioonist Ühendriikide valitsuse eesriide varjus. President JFK atentaadi järel avaldatud vandenõuteooria väitis, et kõigi poliitiliste atentaatide taga on Ühendriikides üks salajane organisatsioon – illuminaadid. Loodi üleelusuurusteks nähtusteks kujunenud fiktsioone, mis muutsid illuminaadid külma sõja salajasteks peaideoloogideks. Thornley ei arvanud, et tema kaasaegsetest võiks keegi uskuda neid iroonilisi läkitusi 18. sajandist pärinevast organisatsioonist, mis varitseb Suure Vennana ühiskonna süvakihtides. 

Kiibistamine 

Tõejärgsusele omaselt hakkas kiibistamisteooria levima veebisaidi Reddit ühest postituste lõimest, jõudes üsna ruttu eri meediakanalite vahendusel muteerunud kujul vaktsiinivastaste „aktivismi” ja retoorikasse. Iga vandenõu sisaldab killukest tõde, sest vandenõuteooria kaudu tahetakse reaalses maailmas midagi muuta, pakkudes ettekäändeid tegutsemiseks. Äkki nad tõesti kiibistavad meid vaktsiiniga nagu tänavakasse, pugedes 5G kaudu meie süvapsühholoogiasse? Nutitehnoloogia kasutusmugavuse kasv, kõikjale ulatuv (sotsiaal)meedia ja tehniliste vahendite üha pisemaks muutumine toidavad paranoilist hirmu, et meie mõtlemist poogivad välised latentsed jõud – äkki sa ei istugi juhiistmel, vaid oled onu Billi kaugjuhitav android, kelle aju on keeratud 5G-sagedusele. 

Jüri Lina

Kuigi Jüri Lina nimi seostub ka nõukogudevastasusega 1970–1980ndatel, kui ta oli läbi Soome Rootsi emigreerunud ja KGB tagaotsitav, siis ilmselt tuntakse teda enim Eesti teenekaima vandenõuteoreetikuna, kes on muu hulgas enda sõnul 1974. aastal ka UFOga kohtunud. Jüri Lina oli sage külaline kadunud Tallinna TVs, Nõmme Raadios ja saates „Hallo, Kosmos!”, siiani võib teda kohata aga Õhtulehe veergudel. Jüri Lina on pühendanud oma elu meid ümbritseva võltsi maailma eesriide maharebimisele ning vabamüürlaste ja hiiliva diktatuuri paljastamisele, mille üheks krooniks oli tema 2018. aastal valminud dokumentaalfilm „Võltsitud maailm”. Teisitimõtleja par excellence.

Kivikantsli jutud

Üle kuue aasta on üks militaarrõivastes, kaelusmütsi ja aeg-ajalt ka suusaprillidega suure kivi taga kükitav mees pidanud YouTube’is ühiskondlikel teemadel metsajutlusi. Muuseas kõneles ta juba 2015. aastal paranoiliselt ideaaltingimustest epideemia tekkeks ja levikuks. Jututeemad keerlevad Ukraina „tegelikust” sõjast illuminaatide ja peatselt saabuva maailmalõpuni, mille tarbeks tuleb rajada varjendeid. Oma kummalises lavastuslikkuses kuulub see videokanal kindlasti kohaliku põrandaaluse vandenõukultuuri varasalve.

Lame Maa

Muistsed rahvad on kujutanud meie koduplaneeti ookeanivees hulpiva kettana, mille kohal kõrgub kuplina taevas, kus paistavad päike, kuu, planeedid ja tähed. Niisamuti on see olnud eri nägemustes ruudu- ja silindrikujuline, seisnud sammastel ning toetunud ookeanis ujuvale kilpkonnale. Sellele, et meie planeet on siiski maakera, mitte maaketas või maasilinder, jõuti jälile Vana-Kreekas umbes 5. sajandil eKr – see on fakt, mida on võimalik tõestada nii kuuvarjutuste, horisondi taha kaduvate laevade, loojuva päikese, ajatsoonide kui ka kosmosest tehtud fotodega. Kui aastatuhandeid tagasi vabandas eksimused välja teadmiste ja uurimisvõimaluste puudumine, siis 21. sajandil muudavad Maa lapikuks pigem teadusskepsis ja usaldamatus eliidi vastu. Nii leidub ka praegusel ajal hulk inimesi, kes arvavad lameda Maa teooriale toetudes, et põhjapolaarjoon asub Maa keskel, Maa servi ümbritseb Antarktika jääsein, millest üleronimist takistavad NASA valvurid, ning kosmosest tehtud pildid Maast on photoshop’itud. „Lamemaalase” silt on muutunud omamoodi vihmavarjuterminiks kõiksugu vandenõuteooriate uskujate kohta.

MMS 

Miracle mineral supplement, eesti keeles imeline mineraallahus on alternatiivmeditsiini propageerijate üks kurikuulsaimaid relvi, mis aitab väidetavalt nii HIV, vähi, autismi, koroona kui ka teiste haiguste vastu. Kui sõna „imeline” ühe ravimi nimetuses veel häirekella lööma ei pane, siis võib-olla veenab rohkem väide, et tegemist on 28-protsendilise naatriumkloriti lahusega, millest saab hapetega reageerimisel kloordioksiid – aine, mida kasutatakse tööstuses pleegiti ja puhastusvahendina. Selle asemel et kõigist haigustest vabaneda, võivad tulemuseks olla niisiis hoopis lööve, oksendamine, elundikahjustused, nägemishäired ning halvemal juhul surm. Kui sulle pakutakse ravimit, mis aitab kõige vastu, ei aita see ilmselt millegi vastu.

„Mõtle oma peaga!”

See on alternatiivinformatsiooni entusiastide käibefraas, mille algupära üle võib arutleda, aga näiteks alternatiivteabe käilakuju Telegram on leidnud sellele üleskutsele mitmeid autoriteetseid eestkõnelejaid alates „Princetoni, Harvardi ja Yale’i ülikoolide õpetlastest” kuni Viggo Mortensenini välja.

Lihtsalt öeldes vastanduvad „oma peaga mõtlejad” kõigele „peavoolulisele”, sh teadusele ja näiliselt üldse kõikidele autoriteetidele. Näiteks kliimakriisi ja COVID-19 kontekstis on üleskutsed „oma peaga mõelda” sagenenud või sotsiaalmeedia abiga vähemasti kõvasti võimendunud. Sealjuures on see fraas retooriliselt igati tõhus – kes meist ei tahaks olla autonoomne ja vaba mõtleja. On aga siiski silmatorkav, kui tugevast tendentslikust eeldusest „oma peaga mõtlejad” lähtuvad: just nende peadesse tekivad vandenõuteoreetilised või muul moel „peavoolule” vastanduvad ideed iseenesest, suurest mõtlemisest endast ja just nemad toimivad täiesti põhimõtteliselt erinevalt neist rumalukestest (vt ka sheeple), kes (pimesi) teadust usuvad.

Tegelikkuses ammutavad „oma peaga mõtlejad” uskumusi ja veendumusi lihtsalt teistest kanalitest: äärmuslikel juhtudel kliimamuutuste ja koroonaviiruse eitajate sotsiaalmeedia gruppidest ning YouTube’i kanalitelt, alternatiivinformatsiooni väljaannetest ja ka lihtsalt kaasamõtlejate seltskondadest. Autoriteedid on küll erinevad – ehk isegi vastandlikud –, aga maailmas, informatsioonis jne opereerimise mehhanism on siiski sama.

Parvlaeva Estonia hukk

Nii suured ja valusad katastroofid nagu parvlaeva Estonia hukk 28. septembril 1994 toovad endaga paratamatult kaasa spekulatsioone selle üle, mis võis tegelikult juhtuda. Paljude nende jaoks, keda laevaõnnetus iseäranis lähedalt puudutas, on lugu endiselt lahenduse ja veenva selgituseta. Nõnda kisub iga Estonia huku aastapäev ja iga uue uurimise tulemuste avalikustamine taas lahti vanad haavad, ikka kirjutatakse katastroofist raamatuid, ikka pöörduvad ajakirjanikud lähedase kaotanud inimeste poole, ikka vaagitakse seda, mis võib peituda n-ö ametliku narratiivi taga (ja kuhu ikkagi kadus kapten Piht?), mida ei peeta eri põhjustel alati sugugi usaldusväärseks.

Nõnda arutataksegi tihti selle üle, et midagi mätsitakse kinni, midagi varjatakse (eriti teeb seda Rootsi riik). Sellele viitavad sagedasti kõlavad küsimused selle kohta, miks ei taheta mõnd järjekordset uurimist algatada. Ehkki meie jaoks siin on Estonia katastroof arusaadavatel põhjustel vägagi erilise kaaluga, tasub märgata, et ülejäänud maailma katastroofifolkloori kontekstis ei ole need spekulatsioonid ja nendega kaasnevad vandenõuteooriad kuigivõrd unikaalsed, nõnda räägitakse näiteks ka USA rahvusliku katastroofi 9/11 kontekstis siiani millegi riiklikust kinnimätsimisest. Ikka salgab valitsus juhtunut, ikka on tõde kusagil olemas… Vaevalt need spekulatsioonid kunagi päriselt ära kaovad, kuni on veel neid, kes katastroofi mäletavad. 

Plandeemia

Trükimeedia, uuriva ja teaduspõhise ajakirjanduse taganemine klikitavas digigalaktikas võimaldas hakata vohama pandeemia vandenõudel. Riiklike terviseorganisatsioonide ülekoormatus sünnitas omakorda rikastuva suunamudijate sektori alates joogainstruktoritest kuni valgusolendite kanaldajateni, kes levitavad võltsfakte ja apokalüptilist spirituaalsust „plandeemia” sildi all. See näitab, et vaktsiinivastasus on omaette COVIDi-järgne turumudel, millesse on kirjutatud sisse ajend kasumit maksimeerida. Plandeemia vandenõu keskseks nägemuseks on farmakoloogilised salasepitsused kontrolliühiskonna loomiseks. Plandeemia on vaktsiiniskeptikute reaktsioon komplekssele ja veidrale COVIDi-järgsele reaalsusele, milles toimetulemiseks kujutatakse ette järelevalve üha enam sisseseadmist ning selliste isikute nagu Bill Gates, andmetöötlusfirmade nagu Google, biotehnoloogiatootjate, kliimateadlaste jpt kurjasid käsi. Vähemalt vastutab see salajane kord majandusliku ebavõrdsuse kasvu ja sotsiaalse ilmajäetuse eest. 

Popkultuur

Elvis Presley ja Michael Jackson on tegelikult elus, Michael Jackson hoopis mõrvati, Michael Jackson ja La Toya Jackson on üks ja sama inimene, teatud osa rokkmuusikast sisaldab tagurpidi mängides sõnumeid saatanalt, Stanley Kubrick lavastas inimeste kuule maandumise, David Bowie ennustas ette Kanye Westi sündi, Justin Bieber on reptiil, Britney Spears on tegelikult päris Britney Spearsi kloon jne. Tegelikult on popkultuur üks suur vandenõu. 

Reaalsus on arvutisimulatsioon

Kui poleks 1999. aastal linastunud kultusfilmi „Matrix”, ei oleks paljud meist ilmselt tuttavadki filmi vundamendiks oleva teooriaga, et maailm, kus me elame, on arvutisimulatsioon, mille on loonud ja mida juhib meist intelligentsem jõud. Ametlikult nimetatakse sellist mõttekäiku simulatsiooniteooriaks või simulatsiooni hüpoteesiks, mille algeid võib otsida juba Platoni koopamüüdist või Descartes’i kurja deemoni kontseptsioonist – mõlemad mõtisklevad selle üle, kas reaalsus, mida me oma meeltega tajume, on ikka see, mis see päriselt on. Nüüdisaja simulatsiooniteooria üheks käivitavaks jõuks võib pidada Nick Bostromi 2003. aasta teadustööd, mis toob välja võimaliku hüpoteesi, et meie universumis tegutseb üliarenenud tehnoloogiaga posthumanistlik tsivilisatsioon, mis simuleerib oma eelkäijate (ehk meie) reaalsust. See väide toetub nüüdisaegse tehnoloogia, näiteks virtuaalreaalsuse kiirele arengule. Kuigi teoorial on mitmeid pooldajaid nii Silicon Valleys kui ka astrofüüsikute hulgas, ütlevad teised, et see pole lihtsalt füüsikaliselt võimalik ning vajaks superarvuteid ja rohkem aatomeid, kui meie universumis üldse eksisteerib.

Q-anon

Praeguseks on ilmne, milleks paremäärmuslik meemipropagandamasin suuteline on. President Trumpi (Q jälgijate jaoks „lunastaja”) poliitikasse tulek näitas, kuidas internetikultuur sulas kokku demokraatlike protsessidega. Trumpi ristiretki saatsid pea igal sammul Q läkitused – Q ja Trump moodustasid üksteist toitva trollimasina, mis langes kokku üleüldisema neoparemäärmusliku retoorika ja vandenõuteooriate vohamisega sellistel veebisaitidel nagu 4chan, 8chan ja Reddit, kus valuutana kehtisid misogüünsus, rassism, vägistamisporno ja eliidivastasus. Q läkituste autoriteks peetakse Ron ja Jim Watkinsit. Ühendriikides on räägitud juba mõnda aega „külmast kodusõjast”, kus ühel pool tandrit räuskab kirev seltskond ravitsejaid ja uusvaimsuse propageerijaid, joogainstruktoreid, trolle, natse, vaimuhaigeid ja vaktsiinivastaseid, teisel pool rindejoont on aga Q jälgijate jaoks liberaalse eliidi valimispettused ja Wall Streeti kuritegelikud kartellid, vasakpoolsed ning muidugi laste nooruseliksiirist toituv globaalne satanistlik pedofiiliavõrgustik, mis on seotud Ühendriikide demokraatliku parteiga. 

V2xziin

Või siis „vaxziin”, „v2xx”, „v2xciin”. Heal lapsel mitu nime. Peamiselt levivad sellised kirjapildid vaktsiinivastaste sotsiaalmeedia postitustes, kommentaarides või meemides. Tihtipeale kasutatakse erinevaid sümboleid selleks, et võltsinfot kontrollivate algoritmide lati alt läbi lipsata, kuid oma rolli võib siin mängida ka vaktsiinide üle ironiseerimine või siis pesuehtne kirjaoskamatus.

Süvariik

Imeliselt õnnestunud tõlge ingliskeelsest terminist „deep state”, mille maaletoojaks tasub pidada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna endist esimeest Mart Helmet ja mis jõudis temani Ameerika Ühendriikide eelmise presidendi Donald Trumpi retoorika kaudu. Tegemist on ettekujutusega, et riigi- ja ühiskonnaelu juhib ning suunab valitud esindusorganite asemel tegelikult mingi salapärane võrgustik. Paljudest teistest vandenõuteooriatest erineb „süvariik” oma tavatult suure määramatuse, n-ö ujuvuse tõttu. Peaaegu kunagi ei nimeta „süvariigi” eest hoiatajad ühtegi nime ning ka institutsionaalselt pole selle koosseis kuigi selge. On osutatud, et tegelikult juhivad riiki ametnikud, vähemasti USA kontekstis on fookus enamasti jõuorganisatsioonidel, Eesti konspiratiivskeenes on saanud süvariigi märgi külge ka ajakirjandus. Kahjuks pole seni veel selgust, kes juhib süvariiki, kuid arvata võib, et sügaval süvariigis on peidus veel üks teine, n-ö süvariigi süvariik. Selge pole seegi, kes seda süva-süvariiki juhib. Jne.

(:)kivisildnik

Igati huvitav ja rikkalik kuju Eesti kultuurimaastikul, kelle maailmataju kõigi nüansside avamiseks pole siinne formaat kaugeltki piisav. Vandenõuteooriate kontekstis tasub aga esmalt vaadata kuulsusrikka Edmud Burke’i Seltsi „Tähenduse teejuhtide” 104. saate poole, kus kodanik Sildnik defineerib vandenõuteooria järgmiselt: „No eks ta on Ameerika luurajate poole väljamõeldud sõimusõna, millega sõimatakse „lurjuseid”, kes ei usu ametlikku valet. […] See on see, kuidas valitsus sõimab oma vastaseid. Vene ajal olid teised sõnad selleks: rahvavaenlane ja nõukogudevastane, agitaator, kahjur. Kui sa mingi sõnavõtu teed, siis väga sageli oled sa vandenõuteoreetik, ükskõik kas sa ei usu Estonia asja, sa ei usu mingit vanadussurma uut nime või on sul muid patte.” Ta lisab, et kõik „ametliku vale” kahtluse alla seadjad ei ole sealjuures normaalsed, terved ja targad, aga „protsent” olevat siiski normaalsete ja tervete vandenõuteoreetikute kasuks. Paremäärmusliku meediaplatvormi Uued Uudised lugeja teab aga sedagi, et rahvuslike vandenõude paljastamise kõrval kannustavad (:)kivisildnikku sulge haarama ka hämarad mahhinatsioonid meie kultuurisfääris (konkreetsemalt: kes saavad auhindu ja raha ning – enamgi veel – kes neid ei saa), mille peamisteks niiditõmbajateks ehk hallideks kardinalideks on salapärane „tädide” võrgustik. See, kas tegemist võibki olla süva-süvariigi pikalt otsitud kohaliku rakukesega, jääb siinkohal lahtiseks.

George Soros

Kui leidub kandidaate, kes võiksid juhtida süva-süvariiki, siis tõenäoliselt jääb sõelale ainult George Soros, Ungaris sündinud ja Ameerikas elav miljardär. Sorosel on selleks rolliks olemas kõik eeldused (loe: ta on juut, kellel on palju rawha). Nii levivadki kuuldused, et Soros rahastab liikumist Black Lives Matter, rahvusvahelist naiste marssi, globaalset migrantide rännet, toob meeleavaldustele kohale telliskive, rääkimata siis sellest, et ta roolib homoteerulli ja indoktrineerib tulevasi punarevolutsionääre. 91-aastase vanahärra tegutsemisind ja haare näivad olevat hoomamatud. Sorose omnipotentse imago kohta võiksid seejuures kõige paremini aru anda kaks juudi härrasmeest: Arthur Finkelstein ja George Birnbaum.

Mustrid

Hollywoodi filmidest on tuttav stseen mõne vandenõuteoreetiku kodust, mille otsaseina katab fotosid, ajaleheväljalõikeid, kaarte ja sümboleid täis hiigelsuur tahvel, kõik elemendid on ühendatud omavahel peente punaste joonekestega. See on visuaalne representatsioon vandenõuteoreetiku mõtlemisest, kus pole kohta juhuslikkusele. Kunstihuvilised, olge siinkohal ettevaatlikud! Psühholoogid on kindlaks teinud, et Jackson Pollocki maalidest mustrite otsimine annab märku vandenõuteoreetilise mõtlemise potentsiaalist.

Raha

„Kust tuleb raha?” on ühe endast lugupidava vandenõuteoreetiku stampküsimus, sest raha päritolu paneb paika ka info usaldusväärsuse. Kui see tuleb näiteks Sorose fondi rahastatud allikast, siis pole kahtlustki, et tegemist on järjekordse massiivse mõjutustegevusega. Kummalisel kombel unustavad vandenõuteoreetikud aga seda küsimust endale esitada. Nii ongi hoopis uuriv ajakirjandus – see süvariigi käepikendus – teinud Eestis kindlaks, et Telegrami rahastab suuresti saksa kullamiljonär, keegi Herbert Heinz Jungwirth. Või et Eestis vandenõuteoreetilisi teoseid kirjastava Reval Buchi taga on samuti Jungwirthi karvane käsi. Müürilehe konspiratiivtoimetus ootab küll pikisilmi, millal Telegram viimaks Jungwirthi tegelikud eesmärgid paljastab. Kas tagamõte pole mitte asendada praegune sularaha mingite kahtlaste kuldmüntidega? Kas tegemist on kavala plaaniga, mille tulemusel peame me kõik hakkama ühel hetkel kandma enda küljes tengelpungakujulist kiipi? 

Tõendid

Kui neid on palju, saab osutada nendevahelistele vastuoludele. Kui need on ametlikud, saab need kaasata hõlpsalt vandenõuteooriasse endasse. Kui need puuduvad, saab rääkida ulatuslikust tõendite kinnimätsimise operatsioonist.

Nadezda Andrejeva on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes on jõudnud maalimisest graafilise disaini ja illustreerimise juurde ning loob lisaks väikeseid koomiksiraamatuid. (Instagram: @nadidj)