Techno’st rääkides mainitakse tihti selle sünnikodu Detroiti või poolvenda Berliinis. Mõni aasta tagasi avastasin enda jaoks aga teatud viisil kõlava techno, mille kohta ei osanud öelda muud kui „tume ja voolav”. Ühel hetkel märkasin, et suur osa sellist stiili viljelevatest DJdest on pärit Itaaliast. Guugeldades tuligi välja, et seda võib kutsuda Italian techno’ks – liquid, tumedama kõlaga ning hüpnotiseeriv.

Täpselt nii on ka Luigi Tozziga. Tema mängitav on sujuv, kuid samas mitte liiga tume ning ükski heli ei domineeri tugevalt teise üle. Kuigi on oht, et set võib niiviisi monotoonseks taustaks muutuda, pikib Tozzi sellesse tihtilugu hüpnotiseerivaid sämpleid, mõned liuglevad, teised konkreetse tärinaga.

Tozzit kuulama asudes ei tasu kohe suuri muutusi ja vau-efekti oodata. Ta kipub alustama aeglasemalt ning eufooriahetk võib saabuda keskteel. Kuuleb mitmeid tuttavaid track’e, sest miksi on segatud selliseid DJsid nagu Acronym, Evigt Mörker ja Voices From The Lake.

Tozzit võib pidada rohkem meelt mööda neile, kes naudivad kulgevamat stiili, ning tundub, et neid on rohkelt. Viimaste kuudega on tema nimi hakanud rohkem esile kerkima. Pole enam harv näha teda tegemas koostööd või esinemas itaalia suurkujudega, nagu Dino Sabatini, Donato Dozzy või Marco Shuttle.

Küll aga jään ootama, millises suunas liigub Tozzi stiil seoses live-esinemistega. Kas see muutub variatsioonirikkamaks nagu tema produtseeritud track’id või jääbki unelema. Ise sooviksin näha pigem esimest.