Andra Teede küsib, millal hakkas hakkliha maksma poole luuletuse honorari.

pole vist suuremat üksindust kui
ema üksindus kes maadleb last magama
pane pea padja peale
pane pane
pane pane
pane pane
pane pea padja peale
ja ise lendad samal ajal jumal teab kus
kirikutornides ja tühjadel linnaväljakutel
kus oled ise kunagi käinud
või mida ette kujutanud
üks vana puu pargis
surnuaial ja maja ees
sajab lund aga nii väiksest pilvest
et samal ajal paistab päike
läheb roheliseks ja ratturid vajuvad ristmikule
jõe ummistavad veetaksod
keegi naerab restorani terrassil
ja ettekandja tuleb küsima
kas ma vajan seltsi
kas ma vajan seltsi
ei vaja ma vajan et sa
paned pea padja peale
padja peale
padja peale

**

lapsed magavad ja ma kirjutan luuletust
ma vaatan vihma ja koristan
ma lendan maastikel mida pole olemas
riisun õunapunne ja pühin ämblikuvõrke
ma keedan kondipuljongit ja vastan e-kirjadele
käin poes ja tantsin
puhkan ja lesin
elan terve elu selle kahe tunni jooksul
söön ja värvin juukseid
sõidan kaks korda linna ja tagasi
karjun üle aia ehitajatega
räägin üle aja vaaremadega
lükkan lund ja istutan lilli
põletan briketti ja klopin vaipu
armastan ja vihkan
elan ja põgenen
unistan ja olen realistlik
rikas ja vaene
noor ja vana
olen kõik naised korraga
kes on olnud ja pole olnud 
ja kes tulevad veel 
kuni mu lapsed magavad
ja kui nad ärkavad 
vahel nutuga vahel ilma
siis me teeme musi ja ma küsin
mida te unes nägite mu mõnusad mõnglid
ja nemad vastavad
mitte midagi sest isegi uni ise
oli nii väsinud täna et ainult magas

**

minu sõbrad aedlinnast
sõidavad investeerimisfestivalile
täiustavad portfelli
investeerivad tulevikku
upgrade’ivad autoparki
avardavad silmaringi 
krabavad võlakirju
paigutavad kinnisvarasse
natuke veel ja ongi finantsvabad
kõik rikka isa vaese isa
raamatud ilusti läbi
vaatan seda pealt
aastast aastasse
ja ei saa aru
mina ei saa aru 
kuidas mul ei ole raha teha
autole hooldust
kuidas mul ei ole raha
osta poest tosse
millal hakkas hakkliha maksma
poole luuletuse honorari
millele ma pihta ei saa
mida teevad kõik teised
ja mida teen mina
võikski jääda küsima
miks keegi ei öelnud milline
see kirjaniku elu on
nagu elu on 
aga nagu ei ole ka

**

Andra Teede on 36-aastane luuletaja, stsenarist, näite- ja nüüd ka romaanikirjanik, kes elab oma parimat elu.