Luule: Claus Høxbroe
Lugemisaeg 1 minMailehe luuleküljel võõrustame tänavust Prima Vista kirjandusfestivali külalist Claus Høxbroed.
Päike maalib puuvõrad
burboonpunaseks
linnud ja liblikad laperdavad
öötaevas
enne kui leiavad rahu
pimeduses
viimased kiired
ronivad vaevu
üle majakatuse
libisevad läbi akna
ja projitseerivad hiireviu
raamaturiiulilt
õrna varjuna kaldlaele
Alasti kui vastsündinud
seisavad puud
sirutavad käsi õhku
jalad kindlalt
külmunud mullas
konksus sõrmed
osutamas taevatähtede poole
Lambid plingivad lennukid ligemale
ujutavad Dragøri öid kollakas valguses
pragisev öötaevas
Amageri kaminavideo
projitseeritud telgikangale
Lennukid langevad möirates maa poole
kere täis supelsaksasid
argipäevaks täis tangitud
enne unelmate puhkepaik
nüüd Amager, ooteaeg, taksosõit
ja mõtted lilledel
kas need on üle elanud
puuduva päevarutiini
Taani keelest tõlkinud Eva Velsker.