Aprillinumbris avaldame paljude jaoks rohkem muusikuna tuntud EiKi värsse.

Trigorin

Kenad ja andekad.
Kenad ja andekad, kenad,
Ent keegi saab alati paremalt,
Alati keegi saab paremalt teha.

Sa oled kena ja andekas.

A klassikaks eales ei pürgi
Ja peavool su pea peale sülitab,
Sa tead ka, see peavool on prügi
Ning sureksid seest, kui sa üritaks
Sulada sisse ka peavalu kiuste,
Taieste väärtus on küsitav.
Tead siis ka ise, kas sa hea artist, sest

Igaüks loob täna loomingut,
Kompad on piinlikult paigas
Ja piletid välja on loositud,
Vunts nõnda ilusti joonistub,
Võltssügavus, andekad joodikud,
Edasi-tagasi loožiuks
Ja kolmesest bemmist käib lõppu üks kaigas.

Kenad ja andekad.
Kenad ja andekad, kenad,
Ent keegi saab alati paremalt,
Alati keegi saab paremalt teha.

Oled prominent, kui seda postitad,
Ühtki prohvetit ei tunta omal maal.
Siis teed projekte, mis sind ei huvita,
Oled ilu ja anne, a Turgenev on parem.

Igaüks meist poole kohaga kunsti-
Inimene, suisa inimene nagu kunsti-
Teos on kaenlas paberis ja bussi
Hilinedes vihma kallab mööda uksi.
Seod end kingapaela kuskil,
Poes ei keegi näind, kui nutsid.
Riiulite vahel tagareas su luuleraamatud:

Veel allahinnatud –
Ei anna kannatust,
Kas raiskasidki trükile baristapalgast pool?
Kõik ammu mängitud,
Kõik lausevärvingud,
Ehk annet pole ollagi, usk endasse on paratsetamool?

Kenad ja andekad.
Kenad ja andekad, kenad,
Ent keegi saab alati paremalt,
Alati keegi saab paremalt teha.

**

Vaata!

Pärast sügisballi tuleb
Aasta pikim pime nädal.
Ei tunne käsi, kindad kadunud,
Kui kobamisi sumpan läbi lume
Sinna, kuhu minna ära,
Lastist, mis mul läinu turja ladunud.

Vaata!
Taevast langeb penoplasti,
Eriline selle aasta esimene sadu.

Su jalad külmad, tuba lumevarje täis,
Mu sõnad alati ei suuda
Üles soojendada neid,
Kui kell lööb kiiremalt, kui tohiks.

End valgus teise tuppa kolib,
Ärkan hämaruses pisut liiga varakult
Ning mõtlen nendest lauludest,
Mida veel mul pole meenund
Soovitada sulle.

Vaata!
Taevast langeb penoplasti,
Eriline selle aasta esimene sadu.

Mind jälitavad sajandipikkused suved,
Roheliste silmadega valge vihma sügised
Ja kevadeti siiski miski kummitab.

Kõik lapsepõlvehommikud
Ja külmad arved pärast lähedust.
Ma tahaks näha multikaid,
Kui teised alles magavad,
On pühapäev, ma ütlen endale,
Et olen eland õigesti.

Vaata!
Taevast langeb penoplasti,
Eriline selle aasta esimene sadu.

Elada, tahtes iga eilset tagasi,
Mitte oodates kirkamat homset, siis
Aegamisi närib sind nostalgiaparasiit
Ja kaob romantika
Asju traagiliselt võtta.

See päev läeb kiiresti,
Sest me homme jälle näeme.

Nina sinu juustes unenäod on paremad,
Kui sajab penoplasti.
Lund ei ole enam aastaid sadanud.

EiK (20) on muusik ja luuletaja, kelle eestikeelsetest tekstidest sünnivad sageli arthop-stiilis laulud. Oma esimesed salmid kirjutas ta umbes kuueaastasena ning 2014. aastal alanud muusikukarjääri jooksul on ta andnud välja viis plaati ja löönud käed plaadifirmaga TIKS rekords. Viimase alt ilmus hiljuti ka EiKi ning produtsent Luurel Varga loomingut põimiv kogumikvinüül „TIKS 097”.