Jaanuarikuistes tekstides nendib Mart Kangur tundeid ja tõdesid, mis vast kunagi ei muutu.

kui saaks selle viis kilo
veel maha
enne surma
siis võiks rahulikult surra
ja see viis kilo
elaks igavesti
õhku haihtunult
inglitiivul
taevasse tõustes
mu parim osa
minust eraldi
miinustunnus
puhta tahte
läbipaistev jälg
et läheks täide
mis on kirjutatud
kehamassi-
indeksi kohta

**

raamatupood on ropp koht
ja mitte selles mõttes nagu
rakkaus on ruma sana
vaid lihtsalt ropp
kõik need hääled
üksteisest üle kisamas
loe mind!
osta mind!
karpi pandud sõnad
üha kiiremini hooletumalt
üha nahaalsemalt
üha väiksema usu
ja sündsustundega
paras mulle
et ma siia tulin
aega parajaks tegema
mida ma siit otsin?
kirjandust?
nagu diogenes laternaga
inimest
aga kirjandust siin ei ole
ta on lahkunud
koos inimesega
võib-olla ka ilma
võib-olla nad läksid eraldi
võib-olla pole kokku saanudki
ebainimlik kirjandus
ebakirjanduslik inimene
mida on neil pistmist
selle literatuurse
humanismiga
siin
ostsin kirjad 
felicele

** 

ostan vääna-jõesuu poest
leiba ja pihve
nagu kunagi tookord
sa ju mäletad 
maksan nii määrdunud kahekümbisega
et müüja keerutab seda tükk aega
sõrmede vahel
ja mõtlen
et minu eest on need pihvid pakendatud
minu eest loom tapetud
minu eest ta intensiivse põllumajanduse vahenditega
üles kasvatatud
ja need omakorda hangitud
teaduslik-tehnilise tööstusühiskonna vahenditega
nii et kõik mida ma nüüd teen
olles need pihvid rannas mõnusalt pintslisse pistnud
kõik mida ma tunnen mõtlen ütlen
väljendab seda ühiskonda
sellest ei saa üle ega ümber
see ongi see mis
heißt denken
mässan ju küll ja püüan hammustada
kätt mis mind toidab
oma teaduslik-tehniliselt tuunitud hammastega
aga lõpeb see kõik ikkagi 
järjekordse merepildi
ja moblasse tipitud
luuletusega
ajee
vaba ega ilus
ta ei ole
lihtsalt elu
ja tõde

Mart Kangur on kirjanik ja tõlkija, kes on avaldanud (koos Jaak Ranna ja Eik Hermanniga) jutukogu „Jaak Rand ja teisi jutte” ja mitu auhinnatud luulekogu. Tõlkinud inglise ja prantsuse keelest ilukirjandust ja filosoofiat, muu hulgas Carl Sagani, Jacques Derrida ning Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari raamatuid.