Uue hooaja luulerubriigi avab Mikk Tšaškin, kes kirjutab rutiinist ja ajast pärast veeuputust.

risti löödud on korgitahvlile kolme knopkaga
möödundõhtune luuletus see vajab ringi tegemist

et ta ise oleks ring
              ristilöödute seas ka ostunimekiri
ja märkmed kirjaga NB! kindlasti täita!
sinise pastakaga Iesus Nazarenus ja mustaga Rex Iudaeorum 
osta leib sai piim jogurt
hommikuhelbed
sel argipäeval ei looda ma imedele
sel argipäeval loodan rutiinile
             isegi kui sellest alates hakatakse arvestama aega ja ajalugu

**

pärast veeuputust mängiti jalgpalli äsja taastärganud murul
lapsed need nägid et vesi oli läinud ning jooksid õue
haarasid palli kaasa ning hakkasid vutti taguma kohe moodustati
ka meeskonnad viis vs. viis ja mäng hakkas pihta pärast veeuputust
mängiti jalgpalli ei midagi patusest maast ega massilisest
inimeste väljasuremisest ei noast ega araratist
              pärast veeuputust olin minagi väljas aga kõndisin
mööda mereranda koos sinuga ja me otsisime möödunud
maailma riismeid ega leidnud midagi 
                           pärast veeuputust elasime hästi
ja jälgisime aknast lennukeid mis maandusid liivale
ning liiv oli silmapiirini ja edasi veel
ja merd ei olnud enam

**

voolisin puidust muna kutsusin seda maakeraks mängisin sellega
hammustasin seda et jätta sellele oma hambajälgi ma panin selle oma
peopessa et seda omada ma suudlesin seda et leida armastust
kes ma olen jumal või luuletaja
kellele ma pärandan selle maakera kes oleks väärt sellel elama
kui vaid loomad nemad ei tea midagi heast ei kurjast heast ei kurjast

**

tuul mis mu rinnakorvis eksleb suudleb homme su põski
seesama tuul eksleb nyyd seitsme maa ja mere taha kui liblikas
kes lendas siia vaid selleks et surra minu aknalaual
             suudlused suudeldud sööme me iseend kellegi peielauas
me isade haudadel õitsevad elupuud raiutud töö ja vile koos
loome laule mis kui sefiir sama lääged ja mida keegi ei armasta
                            nii loome taevast unedes lund et vaenlased põlvini lumes
ei jõuaks meie lõkke äärde end soojendama paus
paus mis võiks kesta terve igaviku kui poleks seda luuletust
                                         aga parim asi mis jumal on iial loonud on ikka
uus päev palvetagem et see ka nii jääks isegi kui silmad vajuvad kinni
ja norskamist kostub jutluse ajal siiski palugem et jumal neid ärataks
             ja ärataks meid kes liblikana uinunud magama
väsinud seitsme maa ja mere tagusest tuurist oi mu ribisid
tuul teeb põrgulärmi kui tuulekellana helisen aga siiski
                             luuletage mulle maad ja taevad kokku või siis
seitse maad ja merd ning sinu käed saavad mulle kookoniks
kus ärgata         on hommik

**

Mikk Tšaškin on 26-aastane noor kirjanik, kes kirjutab nii luulet kui ka proosat. Temalt on ilmunud 2023. aasta suvel luulekogu „Paberist linn”. Tema luule on kohati mystiliste ja religioossete sugemetega ning tihti väga personaalne.

Maria Izabella Lehtsaar on noor kväärkunstnik ja salakirjutaja. Praegu paelub teda eriti stereotüüpidega mängimine. Ühtlasi on ta Müürilehe luulerubriigi uus illustraator!