Tartu ning selle tänavad, nurgatagused ja inimesed pani Müürilehe veebruarinumbris luulevormi Piret Bristol.

Tartu on vaikne

akna taga on ilus kuigi lubati sadu –
rahulikul vaatluspostil ülikooli ja
Tõnissoni kuju juures ta
ootab tormi Tartu on
aga vaikne
suviselt

tuleb vastu või käib täpselt mu ees
piki Rüütli tänavat käe otsas kulunud portfell
vanamoelises palitus mees

möödub ja kõnnib täpselt mu
ees pildistamiseks
hästi positsioneeritud valges pintsakus naine
beež õlakott harmoneerub sama tooni
juustega jalas mustad püksid mehelik
on see ta look mehelik ta
elukutse kellega veedab ta jaaniöö
foto ei vasta

möödunud aja mehe kümnest kolumnist
ilmub üks ega ärata tähelepanu
tasuta lehes ajaga kaasas käin
ega loe seda ei rebi pakikaupa
kaasa poe kõrval passivad
pensionärid küll

eilsed uudised on su üheksakümnendad
kogu see 20. sajand
näeb oma kaamet peegeldust
Rüütli galerii aknalt või juba uue
ihaldusväärse sajandi nägu

**

Käisin ta teatris

käisin esimest korda ta teatris oli
teisipäeva õhtu meil Narva mäel läks
kaduma üks tüdruk pärast etendust tulin
mööda Lutsu tänavat pöörasin
Jaani kiriku juurest
all-linna Rüütli tänava algusest
Raekoja platsile

galerii peegelaknalt nägin oma
peegeldust ainus tugevam
tunne sel õhtul
äkiline hirm ja võõrastus ennast nähes

selleks ajaks oli operatsioon
lõppenud ehk hulkus ta sel
hetkel mööda Tartut mida samastasin
ta mõjul pigem intuitiivselt
kui teadlikult minagi
korteri maja koduga

Tartut ta samastas minuga
peeglisse jääb igaüks
kes sinna on vaadanud

ta ootas mind Rüütli galerii akna juures
kus päevaajal tavatsevad
istuda kerjused maja küljes
on Ühispanga rahaautomaat

läksin koju ja korjasin peeglid
silma alt ära elavatest ja surnutest
sel hetkel midagi teadmata
väsinud mitmepäevasest äraolekust
hämaras köögis
(laetuld polnud siin kaua)
tundus nagu liigutaks
keegi end esikupeeglis

sõita polnud kuhugi
nüüd on mul Tartuga
viimased seosed ei moodustu
enam seoseid kohtades kus need
varem olid tuntavad
ega teistes kus alles võiksid tekkida

sõbrad on kolinud Tallinna
lingid minevikku muutunud
lehekülgedeks mida ei ole
võimalik avada

Piret Bristol on tartlane alates 1989. aastast. Tartu oma ülikooli ja eelkõige inimestega on õpetanud talle kõike – kirjandust, filosoofiat, psühholoogiat ja muud, mida elus vaja on olnud. Vaja on alati aga peaaegu kõike. Piretil on poeg Miikael (20) ning ilmunud 17 raamatut.